Tervis

Uuring näitab, et kolmveerand üle 35-aastastest inimestest vajab hambaravi

 

 

Uuring näitab, et eestlased on küll oma kehvast suutervisest teadlikud, kuid vähem kui pooled neist külastavad regulaarselt hambaarsti ja kasutavad selleks haigekassa hüvitist. Hambaarsti vastuvõtule pöördutakse pigem konkreetse sümptomi või probleemi tekkel.

 

Eesti täiskasvanud inimeste seas läbi viidud suutervise uuring näitas, et 35–44-aastastel inimestel on keskmiselt pooled suus olevatest hammastest terved ning 75-aastastel ja vanematel on kaotatud kaks kolmandikku hammastest. Uuringu metoodika üks koostajatest, Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste nooremlektor Marjo Sinijärv sõnas, et rohkem kui 3300 inimese kliinilise läbivaatuse tulemused näitavad selgelt, et hea suutervise hoidmine saab alguse suuõõne ja hammaste õigest hooldamisest ja regulaarselt hambaarsti vastuvõtul käimisest.

 

„Iga elukümnendi möödudes väheneb tervete hammaste osakaal ja suureneb puuduvate hammaste hulk. Kui varem eeldasime, et hambad kaotatakse pigem kaariese ja selle tüsistuste, näiteks hambajuure põletiku tõttu, siis nüüd selgus uuritavate seas igemehaiguste suur levimus,“ sõnas doktor Sinijärv. Läbivaatused näitasid, et ainult veerand inimestest ei vajanud sel hetkel suuõõne haigusseisundite ravi. Kolmveerand uuringus osalenud inimestest vajavad hambaravi ja peaaegu pooled hambakivi eemaldamist.

 

Uuringu käigus täidetud küsimustikest selgus, et ka inimesed ise hindavad oma suutervist kehvemapoolseks. Üle kolmandiku hindab oma suutervist pigem halvaks või väga halvaks. Ligi 40 protsenti arvas, et neil on kindlasti praegu vajadus hambaravi järele.

 

Hammaste ja suuõõne kontrolliks on soovituslik pöörduda hambaarsti vastuvõtule üks kord aastas. Pooled küsitlusele vastanuist ütlesid, et nende viimane kontrollkülastus jääb soovituslikku ajaraami, kuid raviarved, mille alusel Haigekassa inimestele osaliselt hambaravi hüvitab, näitavad, et see osakaal on tegelikult väiksem. 2021. aasta jooksul kasutas neile mõeldud hüvitist 33 protsenti üle 35-aastastest inimestest.

 

Ligi 40 protsenti inimestest märkis hambakontrolli vältimise peamise põhjusena, et selleks puudub vajadus. Teiste põhjustena toodi välja rahapuudus ja kartus hambaarstide ees. Hambaarsti vastuvõtule pöördutakse pigem konkreetse sümptomi või probleemi tekkel, mitte ennetavalt.

 

Hambaarstide sõnul on suutervise hoidmise juures tähtis roll inimese enda harjumustel ja hoiakutel. Kui üle 85 protsendi vastanutest ütles, et nad pesevad hambaid igapäevaselt, siis vaid ligi 65 protsenti inimestest järgib arstide soovitust hambaid harjata nii hommikuti kui ka õhtuti. Veidi üle poole vastanutest tunnistasid, et jätavad mõnikord väsimuse tõttu üldse hambad pesemata.

 

„Hambapesu igal hommikul ja õhtul, söögikordade vahel pauside pidamine, näksimisest hoidumine ja janu korral vee joomine on lihtsad tõed, mis aitavad hammaste ja igemetega seotud haigusseisundeid kontrolli all hoida,“ selgitas doktor Sinijärv.

 

Samuti ei maksa Sinijärve sõnul tekkinud haigust või selle sümptomeid varjata või häbeneda. „Kuid ära ei tohi unustada, et ravivajadus võib tekkida ka muudel põhjustel, näiteks traumast või suuõõne limaskestal esinevatest muutustest. Veritsust hammaste pesemisel või halba hingeõhku ei tohiks eirata, sest need on sümptomid haigustest, mida tuleks võimalikult kiiresti ravima asuda,“ lisas ta.

 

Uuring toimus 2019. aasta lõpust 2022. aasta alguseni ja tõi välja üle 35-aastase Eestis elava inimese suutervise probleemid. Kokku täideti 2715 küsimustikku, tehti 3309 kliinilist läbivaatust ja vaadati läbi üle 500 radioloogilise ülesvõtte. Uuringut viisid läbi Eesti Hambaarstide Liit ja Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut. Uuringut rahastas Eesti Haigekassa.

 

FOTO: Andero Kalju

Jaga
Back to top button