SEB poolt veebruaris Balti riikides läbi viidud tarbijauuringust selgus, et 72% vastajatest usub, et Eestis on naistel ja meestel võrdsed võimalused oma ettevõtte finantseerimiseks. Samas arvas 52% uuringus osalenud naistest, et nad ei plaani lähiajal ettevõtjaks saada, meeste osakaal oli samal ajal 43%.
SEB Panga väikese- ja keskmise suurusega ettevõttete segmendijuht Maarja-Maria Aljas selgitas, et kuigi meeste ja naiste võimalusi äri alustamiseks peetakse võrdseks, peegeldas ka veebruaris läbi viidud uuring, et naised on ettevõtlusega alustamise osas ettevaatlikumad kui mehed. „Üle poole (52%) uuringus osalenud naistest ei plaani lähiajal ettevõtlusega tegeleda, samas kui 23% meestest plaanib lähima kolme aasta jooksul oma ettevõtte asutada,“ rääkis Aljas lisades, et ka Lätis ja Leedus olid uuringu tulemused sarnased.
„Uuringu tulemused kinnitavad ühiskonnas laialt levinud stereotüüpset tõdemust, et mehed sobivad paremini ettevõtjateks ja juhtideks, kuna nad on riskialtimad ja enesekindlamad. Naistega seostatakse aga rohkem emarollile omaseid omadusi nagu empaatia ja tasakaalukus. Siiski ei saa väita, et meestele omistatud omadused naistel puuduvad ja vastupidi. Samuti oleks vale öelda, et ettevõtja edukus vaid inimese omadustest sõltub,“ rääkis Aljas. Ta tõi välja, et kui mehed on ehk kohati kiiremad otsustajad ja hüppavad tundmatus kohas vette, siis naised on ettevõtlusega alustades kaalutlevamad ja teevad tänu sellele ka läbimõeldumaid otsuseid. „Naised valivad tegevusala tunduvalt hoolikamalt kui mehed. Nad keskenduvad valikuid tehes oma haridusele, huvialale või hobile. Ning kuigi naiste loodud ettevõtete kasv võib olla vahest aeglasem kui meeste loodud ettevõtete puhul, iseloomustab naiste ettevõtteid pikaealisus. Seda just sellepärast, et nad on ettevõtte tegevusala sidunud oma huvidega,“ selgitas Aljas.
Meeste võimalusi rahastust saada peetakse paremaks
Peamiseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel tõid uuringus osalenud eestimaalased välja rahaliste vahendite ja stardikapitali puudumise. Stardikapitali puuduse mainisid ära 37% naistest ja 27% meestest. „Ka siin on naised võrreldes meestega ebakindlamad ning peavad meeste võimalusi finantsilistele vahenditele ligipääsuks paremateks,“ ütles Aljas ning viitas, et naiste ebakindlus tuleneb paljuski sellest, millised ootused ühiskonnas naistele ja meestele on. „Kui meeste puhul peetakse normaalseks, et eduka karjääri ja raha teenimise eesmärgil tehakse pikki tööpäevi, siis naiste puhul räägitakse sellistes olukordades sageli pere ohverdamisest,“ nentis Aljas ning tõdes, et soostereotüüpide murdmine on naiste jaoks üheks suurimaks väljakutseks ettevõtlusega tegelemisel.
Ettevõtlusvõrgustikuga lävimist ja kogemuste jagamist ei saa alahinnata
Uuringus osalenud naised pidasid takistavaks teguriks ettevõtlusega alustamisel ka teadmiste ja oskuste puudumist. Kolmandik naistest hindas, et peamiseks takistuseks ettevõtlusesse suundumisel on teadmiste vähesus. Samal ajal meestest pidas seda takistavaks teguriks 21%. Uuringus osalenud mehed tõid piiravate teguritena pigem välja teadmatuse tuleviku suhtes (24%) ja üldise majandusliku ebakindla olukorra riigis ja maailmas (24%). Maarja-Maria Aljase sõnul kirjeldab ka see tulemuse eelkõige soostereotüüpe ühiskonnas: „Kuna just mehed on ajalooliselt olnud need, kes raha teenivad, siis on nad julgemad valima ka erialasid, mis on seotud majanduse ja finantsidega. Naised seevastu valivad pehmemaid erialasid ning finantsoskuste omandamine ei ole tundunud ehk nii oluline. Seetõttu hinnatakse ka oma oskusi ja teadmisi selles vallas tagasihoidlikumalt. Isegi kui see tänapäeval tegelikult enam tõele ei vasta.“
Seda, et soostereotüübid mõjutavad naisi negatiivselt ettevõtlusega alustamisel tõdesid Aljase sõnul nii uuringus osalenud mehed kui ka naised – vastavalt 39% ja 28% uuringus osalenutest, kes pidasid naiste ja meeste võimalusi ettevõtluse alustamisel ebavõrdseteks. 71% neist, kes hindasid, et ettevõtlusega alustamisega võimalused on sõltuvalt soost ebavõrdsed, tõid välja, et mehi võetakse ettevõtluskeskkonnas tõsisemalt kui naisi.
SEB korraldatud uuring Eestis, Lätis ja Leedus toimus 2023. aasta veebruaris. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele Balti riikides 3000 inimest vanuses 18-74 eluaastat, neist Eestis 1000.
