Kolmapäev , 28 veebruar 2024
Erakorralised uudised
vaesus raha

UURING: Eestis on juba 178 000 inimest vaesed või vaesumas.

Baltimaades esmakordselt läbi viidud võrdlusuuring näitas, et Eestis on 178 000 sotsiaalsest tõrjutusest ohustatud inimest, Baltimaades kokku 957 000.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikult ja/või sotsiaalselt ühiskonnast tõrjutud või märkimisväärses tõrjutuse ohus. Balti riikides kõige enam on niinimetatud nähtamatuid Lätis, Eestis on nende osakaal elanikkonnas kõige väiksem.

Uuringu eesmärk oli tuvastada ja iseloomustada Baltimaades elavaid sotsiaalseid gruppe, kellel on erinevatel põhjustel raskendatud ühiskonda integreerumine ja igapäevaeluga hakkama saamine.

RISEBA Riia Rakenduskõrgkooli eestvedamisel ja Norstati läbi viidud uuringust ilmneb, et selliste inimeste osakaal, keda võib pidada „nähtamatuks,“ on ühiskonnas märkimisväärne. Teadlastel õnnestus muuhulgas tuvastada „nähtamatud“  elanikkonna rühmad. Nende seas on näiteks madalapalgalised lahutatud inimesed, madala haridustasemega erivajadusega inimesed või inimesed, kellele ei anta laenu.

Uuringu tulemusel selgub, et Eestis on ligi 178 000, Lätis 396 000 ja Leedus 410 000 kirjeldatud sihtgruppi kuuluvat “nähtamatut” inimest. 18-74-aastase elanikkonna seast moodustab “nähtamatute” osakaal Eestis 18,9 protsenti, Leedus 20 ja Lätis 27,6 protsenti.

Võrdlusuuring toob muuhulgas välja, et majanduslikult ebasoodsas olukorras on 135 000 Eestimaa inimest ja 219 000 on saanud eitava otsuse laenusoovile.

Uuring tõi välja 14 riskitegurit, mis üldjuhul kombineerudes „nähtamatuid“ inimesi mõjutavad. Suur osa sotsiaalsest tõrjutusest mõjutatud või ohustatud inimestest on kaotanud regulaarse sissetuleku, neil on raskused uue töökoha leidmisel, neil puuduvad või on ebapiisavad säästud, neid iseloomustab ebapiisav finantskirjaoskus, nad on sotsiaalselt pigem isoleeritud ning ebakindlamad.

Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi dotsent Marina Järvise sõnul on tegemist vajaliku Baltimaade võrdlusuuringuga ühiskonnas olulise sotsiaalse tõrjutuse ja selle ohu mõistmiseks ning teadmispõhiseks poliitikakujundamiseks.

„Sotsiaalsest tõrjutusest ohustatud või mõjutatud, kõnealuses uuringus „nähtamatuks“ nimetatud inimesed, elavad meie kõrval, ent on samas sotsiaalselt ja majanduslikult tavapärastest võimalustest  kõrvale jäetud,“ ütles Järvis. „Ühiskonnas teadlikkuse suurendamine on esimene samm probleemi leevendamiseks ja nende inimeste edukamaks kaasamiseks. Vaesus, ebavõrdsus ja ühiskondlik tõrjutus on endiselt väga terav probleem – selle ilmnemise vormid, riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud ning ka tervise mõjud on ajas muutunud ning muutumas. „nähtamatu“ inimene võib olla omastehooldaja, täiskoormusel päevaõppes õppiv tudeng või ebamõistlikke finantsotsuseid teinud lapsevanem, kelle toimetulekuraskused mõjutavad laiemat ringi lähedasi, kuid ka tema enda vaimset ning füüsilist tervist, sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja muud,“ lisas Järvis.

Marina Järvise sõnul ei ole „nähtamatud“ piisavalt kaasatud harjumuspärasesse ühiskonna toimimisse, mistõttu ei osale nad ka majanduse edendamisel ning neil puudub ligipääs toetavatele teenustele ning sotsiaalgarantiidele. „See tähendab, et nad on haavatavas positsioonis. Paljudel inimestel on ühiskonda integreerumisel probleeme, kuna nad ei vasta formaalselt abi saamise kriteeriumidele ning erinevatel põhjustel ei oska või soovi abi küsida. Uuringust selgus, et toimetulekumustrid korduvad ehk järgmisel põlvkonnal ei ole kerge peres välja kujunenud sotsiaalse tõrjutuse riski ehk nähtamatuse nõiaringist välja murda.“

On inimesi, kellel on küll madal sissetulek, kuid nad ei saa abivajavale elanikkonnale mõeldud sotsiaaltoetust. „Näiteks on neil mingisugune vara või on nende keskmine kuusissetulek pereliikme kohta veidi üle toimetulekukünnist. On palju erinevaid stsenaariume, mis põhjustavad “nähtamatute” inimeste sotsiaalse tõrjutuse,” sõnas uuringu algatanud majandusdoktor, RISEBA Riia Rakenduskõrgkooli prorektor professor Valters Kaže.

Marina Järvise sõnul ei ole “nähtamatute” inimeste erinevate demograafiliste, elustiili ning riskitegurite kombinatsioone statistikas lihtne näha ega praktikas ka kerge ennetada, kuid need riskitegurid on Balti riikides pigem sarnased ning mõjutavad neljandikku kuni viiendikku elanikkonna igapäevaelu toimetulekut märkimisväärselt.

«Käesoleva uuringu unikaalsus seisneb isikukeskses lähenemises, arvestatud  on psühholoogilisi ja motiveerivaid faktoreid uuritud inimeste väärtuspõhise käitumise kirjeldamiseks. Üheks näiteks on miinimumpalgast kõrgemat sissetulekut saavad kesk- või kutseharidusega töötajad, kes ei ole oma haridusteed ega kvalifikatsiooni täiendanud viimase kümne aasta jooksul.  Nende sissetulek peaks tagama toimetuleku, kuid see ei ole piisav pankade ega pangaväliste laenuandjate jaoks, et näiteks oma elamistingimusi parandada,“ ütles TalTechi dotsent Marina Järvis.

Varasemad uuringud on välja toonud, et sotsiaalse tõrjutuse ohus inimeste toetamiseks on vajalik tagada kõigile ühiskondlik turvavõrk ning inimväärne miinimumsissetulek, toetada elukestvat ja tööturu muutuvatele vajadustele vastavat õpet, julgustada inimesi aktiivselt tööturul osalema, õpetada rahatarkust ning toetada ettevõtlikkust kõigil haridusastmetel.

Vaata ka:

janar keel

Elades varjus, mida heidavad hirm, ahastus, kibestumine ja vihast tulvil südamed…

Elades varjus, mida heidavad hirm, ahastus, kibestumine ja vihast tulvil südamed, avastame end tihtilugu tõdemuse

Finantsinspektsiooni scaled

Finantsinspektsioon tegi Creditstar Estonia AS-ile ettekirjutuse

Finantsinspektsioon (FI) tegi Creditstar Estonia AS-ile (registrikood 11251314) ettekirjutuse, kuna tuvastas minetusi tarbijate krediidivõimelisuse hindamises

error: Sisu on kaitstud!