Värske uuring näitavad, et Kirde-Eestis Jõhvi lähistel võib leiduda enam kui 500 miljoni tonni jagu rauamaaki ning puursüdamikes esineb muu hulgas jälgi ka hõbedast ja kullast. Varude kaevandamise majandusliku mõttekuse hindamiseks on tarvis täiendavaid uuringuid.
Uuringu ühe peamise tulemusena leidub kõige intensiivsemal Jõhvi läänepoolsel anomaalial hinnanguliselt 38–46 miljonit tonni rauamaaki. Raud moodustab sellest keskmiselt 19–22 protsenti. Kokku võib Jõhvi magnetanomaaliat põhjustava rauamaagi lasundi varude suurus olla maapinnast 1000 meetri sügavuseni arvestades vahemikus 270–540 miljonit tonni.
Geoloogid olid juba varem Kesk-Soomes ja Edela-Rootsis asuvate maardlate põhjal kahtlustanud, et ka Eesti kristalses aluskorras leidub muu hulgas vaske, hõbedat ja kulda. Värsked tulemused annavad varasematele oletustele kindlust. “Need sisaldused on väga väikesed, aga fakt on, et nägime reaalseid kulla- ja hõbedaterakesi – väärismetallid on olemas,” sõnas Nirgi. Puhtalt maapealsete uuringutega pole võimalik siiski öelda, kus ja kui palju näiteks kulda maapõues täpselt leidub.
Loe siit:err.ee
