Tervis

UURING: 98% eestlastest puutus eelmisel aastal tervishoiusüsteemiga kokku

Haigekassa ja Kantar Emori värskest uuringust joonistub Eesti elanikkonna suhtes välja pigem terviseteadlik ja optimistlik pilt – väga paljud on tervise riskifaktoritest teadlikud, praktiliselt kõik on puutunud kokku tervishoiusüsteemiga ning kolm neljandikku on sellega ka rahul.

Igal aastal teeb haigekassa uuringufirma Kantar Emor abil uuringu, mis näitab Eesti inimeste rahulolu meie tervisesüsteemi ja riikliku tervisekindlustusega. Uuringust selgub, et Eesti tervishoiusüsteemiga on eelmise aasta jooksul kokku puutunud peaaegu 98% inimestest. Kõige sagedamini on ostetud retseptiravimeid ja käidud vaktsineerimas (76%).

Vaktsineerimisega kokku puutunud elanike osakaal on teinud olulise hüppe ja seda seoses koroonaviirusevastase vaktsineerimisega: 21%-lt 76%-le. Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane selgitas, et koroonaaeg on vaktsineerimisele enam tähelepanu toonud. „Hea meel on, et inimesed tunnevad enam huvi vaktsiinide vastu, loevad nende positiivsete ja negatiivsete külgede kohta ning võtavad loodetavasti vastu otsuse end või oma lapsi haiguste eest kaitsta. Ja seda mitte ainult koroona puhul. Ka näiteks kalendervaktsiinid, HPV- ja gripivaktsiin kaitsevad inimesi raske haigestumise eest,“ ütles Laane.

Tervishoiusüsteemiga on rahul või väga rahul 74% Eesti elanikest. Ajas tagasi vaadates võib kinnitada, et samasugune rahulolumäär oli ka aastal 2020, kuid veel aasta varasemaga (66%) võrreldes on rahulolevaid inimesi märksa enam.




Kiidusõnad perearstidele

Perearsti või pereõde on möödunud aasta jooksul külastanud 68% Eesti elanikest. Rahulolu arstiabi kättesaadavusega on tugevas seoses teenuse saamiseks kulunud ajaga. 68% elanikest on saanud oma perearsti/-õega nõu pidada kuni kolme päeva jooksul ja see kajastub ka rahulolus: enamus (80%) jäi perearstiabi kättesaadavusega rahule. Rahulolu viimase visiidiga on samuti suur (85%) ja 83% elanikest on veendunud, et nende perearst suudab neid enamiku terviseküsimustega aidata.

38% elanikest on kuulnud ööpäevaringsest perearsti nõuandetelefonist 1220 ja on seda ka kasutanud. 50% on sellest kuulnud, kuid ei ole sellele helistanud.

„Perearstidest on pandeemia ajal olnud mõõtmatu abi nii koroonaviiruse vastu vaktsineerimisel kui ka teistsuguste tervisemurede lahendamisel. Inimeste rahulolu on selle selge indikaator,“ sõnas Rain Laane. „Ka  nõuandeliin 1220 on jätkuvalt meie jaoks väga hea partner. Olgu teemaks koroonaviiruse testimise saatekirjad, mõne haiguse sümptomid või käsimüügiravimite soovitused, inimene saab kiiresti oma küsimusele vastuse või vähemalt edasised juhised, kuidas käituda,“ lisas ta.

Eriarstile pääsemine on muutunud lihtsamaks




Üheks Eesti tervishoiusüsteemi problemaatilisemaks teemaks on endiselt eriarstile pääsemise küllaltki pikad järjekorrad, ent olukord on aastatagusega võrreldes muutunud paremaks.

Viimase 12 kuu jooksul on eriarsti külastanud 47% Eesti elanikest. 43% pidi eriarsti vastuvõttu ootama enam kui kuu aega pärast broneeringu tegemist ja 24% sai alates broneeringu tegemisest eriarsti vastuvõtule kuni seitsme tööpäevaga.

Viimase eriarsti visiidiga jäi rahule 89% patsientidest ja 67% kinnitas, et seoses viimase eriarsti külastusega ei tekkinud neil mingeid praktilisi probleeme.

Hambaarsti juures käiakse sagedamini

Eelmiste aastatega võrreldes on vähenenud nende inimeste hulk, kes ei külasta hambaarsti majanduslikel põhjustel. Viimase 12 kuu jooksul on hambaarsti juures käinud 58% Eestimaa elanikest. Viimase hambaarstikülastusega jäi rahule 85% elanikest.

93% lapsevanematest teab, et hambaravi on kuni 19-aastastele tasuta. 70% lapsevanematest väidab, et viimase aasta jooksul on nende pere laps käinud hambaarsti juures (kas vanemaga või iseseisvalt). Need, kelle laps käib hambaarsti juures harvem kui kord aastas, toovad põhjenduseks kaebuste puudumise (38%). Kuna see näitaja püsib stabiilsena, siis on jätkuvalt oluline ennetava kontrolli vajalikkusest teada anda.

Tervisliku eluviisi alusmüür on tuttav




Eesti elanike teadmised haiguste ennetamisest ja tervise hoidmisest on uuringu kohaselt kõrgel tasemel – 91% peab haiguste ennetamise seisukohalt kõige olulisemaks aktiivset ja liikuvat elustiili ning 89% tervislikku toitumist. 74% tõi välja regulaarsetes tervisekontrollides käimist ja suitsetamisest loobumist, 71% hindab oluliseks alkoholitarbimise piiramist.

Vaktsineerimise olulisust tervise hoidmisel rõhutas 66% elanikest ja nende osakaal on seoses koroonaviirusevastase vaktsineerimisega võrreldes 2020. aastaga oluliselt kasvanud (2020. aastal oli sama näitaja 50%).

Tervisekassa juhatuse esimees märkis, et inimeste terviseteadlikkus on selgelt kasvamas, kuid minna on veel pikk tee. „Käitume varasemaga võrreldes küll terviseteadlikumalt, kuid sellegipoolest levib ikka arusaam, et arsti juurde tuleb minna vaid siis, kui midagi juba tõsiselt viga,“ selgitas Laane. „Sõeluuringud on hea põhjus, miks ka terve inimene peaks arstil käima. Meie saame küll kutsuda, aga inimesel tuleb enda tervise hoidmise nimel see käik endal ette võtta,“ julgustas ta.

Jaga
Back to top button