50. nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuse sümptomitega arstide poole 3719 inimest. Samal perioodil registreeriti 1596 gripijuhtu ja 458 COVID-19 haigusjuhtu.
Respiratoorsete viiruste levik on jätkuvalt kiiresti kasvavas trendis, peamiselt gripiviiruse epideemilise leviku tõttu. Eesti keskmisest kõrgem haigestumus registreeriti Tartu-, Viljandi- ja Läänemaal.
50. nädalal registreeriti 1596 gripijuhtu. Gripiviiruste levik on laialdane ning haigestumine kasvas kõigis vanusrühmades, suurim tõus oli kooliealiste ja täiskasvanute seas. Keskmisest kõrgem oli haigestumus grippi Tartu- ja Harjumaal. Üle-eestilist haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks.
Hetkel ringlevad Eestis samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviirus Victoria. Viimastel nädalatel on täheldatud A(H3N2) K-variandi kiiret kasvu.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest (29. september 2025) hospitaliseeritud 157 patsienti. Hospitaliseeritute arv kasvas 55%. Viimaste nädalate hospitaliseerimiste juurdekasv oli peamiselt laste arvelt. Suri neli inimest vanuses 75 aastat ja vanemad.
RS-viirusega seotud juhtumite arv on tõusutrendis, kuid haigestumus püsib veel madalal tasemel. 50. nädalal registreeriti 44 RS-viirusega seotud haigusjuhtumit. Hooaja algusest (29. september 2025) on hospitaliseeritud 50 inimest, kellest 42 olid kuni 4-aastased lapsed ning neli patsienti vanuses 65 aastat ja vanemad.
50. nädalal registreeriti 458 COVID-19 haigusjuhtu. COVID-19 haigestumuse intensiivsus püsib endiselt madal. Suurem haigestumuse kasv registreeriti vanusrühmades 5–9 ja 40–44 aastat.
COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeriti 22 patsienti, neist kaks olid vanuses kuni 60 aastat, ülejäänud 20 oli vanuses 70 ja vanemad.
50. nädalal suurenes Mycoplasma pneumoniae esinemissagedus ning laboratoorselt tuvastati see 174 inimesel. Kõige enam haigestuvad koolilapsed ja 30–39-aastased täiskasvanud. Enamik haigusjuhtudest on seotud Mycoplasma pneumoniae põhjustatud ägeda bronhiidiga.
Lähiaja prognoos ja soovitused 2025. aasta sügishooajaks
Lähinädalal võib oodata gripi ja COVID-19 haigestumuse intensiivset kasvu, millele järgneb haigestumuse stabiliseerumine kõrgel tasemel seoses saabuvate pühade ja laste koolivaheaja algusega.
COVID-19 puhul on suurim tüsistuste risk eakatel ja krooniliste haigustega inimestel. Tervishoiusüsteemi koormus võib suureneda, eriti juhul, kui gripp ja COVID-19 levivad samaaegselt.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) riskihinnangu kohaselt erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) K-alamvariant põhjapoolkera A(H3N2) vaktsiintüvest. Siiski näitavad esialgsed uuringud, et vaktsiini efektiivsus A(H3N2) tüvede vastu on 52–59%, mis viitab, et vaktsiin pakub jätkuvalt kaitset raske haigestumise eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima.
Lisameetmed viirusnakkuste leviku tõkestamiseks
- Kui sul esineb haigussümptomeid, oled tõenäoliselt nakkuse saanud ning peaksid jääma koju – see on kõige tõhusam viis nakkuse levikut vähendada.
- Pese käsi sageli, eriti pärast avalikes kohtades viibimist – hea käte hügieen aitab vähendada gripi ja teiste nakkushaiguste levikut.
- Kanna rahvarohketes siseruumides maski, eriti kui ümberringi on palju haigestunuid.
- Kui oled riskirühmas, väldi kõrghooajal massüritusi (riskirühma kuuluvad eakad, rasedad, krooniliste haigustega inimesed).
- Tuuluta ruume regulaarselt — hea ventilatsioon vähendab tilk- ja aerosoolnakkuse levikut.
- Väldi riskirühma kuuluvate inimeste külastamist (nt hooldekodud, haiglad).
- Haige laps jäta koju, et vähendada nakkuste levikut kollektiivides.
