Tänasel ülemaailmsel toidupäeval on paslik peatuda ja mõtiskleda selle üle, mida me sööme, kuidas see meid mõjutab ja millist tulevikku meie toiduvalikud kujundavad.
Toit on enamat kui lihtsalt eluks vajalik kütus. See on kultuuri, tervise, majanduse ja keskkonna lahutamatu osa. Toiduteema puudutab meid kõiki, alates globaalsetest toidusüsteemidest kuni meie endi igapäevase söögilauani.
Ülemaailmne toidupäev: ühine vastutus parema tuleviku nimel
Igal aastal 16. oktoobril tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni eestvedamisel ülemaailmset toidupäeva. See päev loodi selleks, et tõsta teadlikkust toidupuuduse ja vaesuse probleemidest ning innustada inimesi üle maailma tegutsema toiduga kindlustatuse nimel. Päev, mis kutsub valitsusi, ettevõtteid ja üksikisikuid mõtlema sellele, kuidas saaksime ühiselt luua maailma, kus kõigil on juurdepääs piisavale, ohutule ja toitvale toidule.
Toidupäeva laiem eesmärk on ergutada ühismeelsust ja koostööd. Tuletades meelde, et meie toiduvalikud ei mõjuta ainult meie endi tervist, vaid ka looduslikku elukeskkonda ja teiste inimeste elusid. Küsimused nagu toidu raiskamine, säästev ja jätkusuutlik põllumajandus ning kliimamuutuste mõju toidutootmisele on päeva põhiteemad. See on üleskutse meile kõigile – tarbijatena, tootjatena ja poliitikakujundajatena – tegutseda käsikäes parema toidu ja elamisväärse tuleviku nimel.
Toidutrendid: jätkusuutlikkus, tehnoloogia ja uued maitsed
Toidumaailm on pidevas muutumises, peegeldades ühiskonna võimalusi, väärtushinnanguid, tehnoloogilisi uuendusi ja globaalseid mõjusid. Tänaseks on maailmas hoo sisse saanud kindlad suunad, näiteks kohalik (selle kitsamais tähenduses) ja tarbijakeskne põllumajandus. Tarbijad soovivad üha enam teada, kust nende toit pärineb. See on kasvatanud huvi kohaliku tooraine, lühikeste tarneahelate ja otse talunikelt ostmise vastu. Nii koguvad populaarsust vertikaal- ja sisetootmised, mis toovad toidutootmise linnadesse, vähendades transpordikulusid ja tagades värskuse.
Vähem olulised ei ole taimse tooraine kasutamise võimalused. Taimsed alternatiivid lihale ja piimatoodetele ei ole enam nišitooted. Oodata on uuenduslikke lähenemisi näiteks seente, vetikate ja kaunviljade baasil, mis pakuvad nii maitset kui ka kõrget toiteväärtust. Samas jõuab tehnoloogia mõjutustega toit üha enam meie taldrikule. Rakendused, mis analüüsivad meie geneetilisi andmeid, eluviisi ja tervisenäitajaid, võimaldavad personaliseeritud toitumiskavasid ja retsepte. Tehisintellekt aitab optimeerida ka toidutootmist, vähendades raiskamist ja suurendades tõhusust.
Võidukäigu on teinud “vähendatud” tooted.
Terviseteadlikud tarbijad otsivad tooteid, milles on vähem soola, suhkrut ja küllastunud rasvu. Toidutööstus püüab sellistele väljakutsele vastata uute tehnoloogiatega, mis võimaldavad säilitada maitseomadusi ka tervislikumas võtmes.
Teisest küljest on tervise- ja heaolukultuuri kasvuga kaasnenud hüppeline nõudluse suurenemine kõrge valgusisaldusega toodete järele. Valku ei seostata enam ammu ainult sportlaste ja kulturistidega. Laiem tarbijaskond näeb selles olulist toitainet, mis aitab kaasa täiskõhutunde tekkimisele, kaalujälgimisele ja lihasmassi säilitamisele. See on toonud turule laia valiku rikastatud tooteid alates valgupudingutest, -jogurtitest ja -batoonidest kuni valgulisandiga leiva ja pastani.
Kohalikud väetoidud ja toitude päritolu ning taust
Sarnaselt maailmas toimuvale on Eesti toidukultuur avatud uutele mõjudele, kuid hoides kohalikke traditsioone, kasutades globaalsete trendide kõrval kohalikku tõlgendust. Kasvab huvi kodumaiste väetoitude (näiteks astelpaju, mustsõstar, ebaküdoonia) ja fermenteeritud toodete (hapukapsas jt köögiviljad, teeseen, kombucha) vastu.
Samuti on muutunud olulisemaks toidu päritolu ja eetilisus – tarbijad eelistavad võimalusel mahetooteid ja väiketootjate kaupa. Taimse toidu valik on laienenud ka Eesti poelettidel ja söögikohtades, pakkudes üha mitmekesisemaid ja kvaliteetsemaid alternatiive. Täheldada võib paljude Eesti tarbijate valgurohkete toodete trendi omaksvõtmist, mida peegeldab ilmekalt piimatoodete sortimendi plahvatuslik laienemine kauplustes: riiulid on täis erinevaid kohupiimakreeme, skyr’e ja valgujooke, mis on suunatud „terviseteadlikule“ ostjale. Samas on valgutrend kahe teraga mõõk, kus terviseteadlikkus võib kergesti põimuda turundustrikkide ja ebavajalike harjumustega.
Pilguheit tulevikku: milliseid toidutrende on oodata?
Vaadates kaugemale, on tõenäoline, et tänased trendid arenevad edasi ja omandavad uusi mõõtmeid. Tehnoloogia ja jätkusuutlikkuse tähtsus kasvab veelgi. Kuigi praegu veel nišitoode, siis võib laborites kasvatatud liha ja kala jõuda taskukohasema hinnaga laiema tarbijaskonnani. See võib pakkuda potentsiaalseid lahendusi traditsioonilise loomakasvatuse keskkonnamõjudele ja eetilistele probleemidele.
Lisaks tervislikkusele ja päritolule muutub toiduvalikute peamiseks mõjutajaks nende süsiniku jalajälg, kus eelistatud on toiduaineid, mille tootmine on keskkonnale vähem koormav. See tähendab rohkem taimset toitu, hooajalisust ja raiskamise vähendamist. Siit edasi jätkub suund jäätmevabamale kokandusele. Toidu raiskamise vähendamisest saab peavool. “Ninast-sabani” ja “juurest-leheni” põhimõtted laienevad koduköökidesse, kohvikutesse ja restoranidesse. Toidutööstus leiab uusi viise tootmisjääkide väärindamiseks, luues neist uusi tooteid. Tõenäoliselt saavad hoo sisse ka talitlusliku toimega toidud ehk tähelepanu liigub kalorite lugemiselt toidu funktsionaalsusele. Kasvab huvi toiduainete vastu, mis toetavad seedimist, ajutegevust või isegi parandavad meeleolu. Need tulevikutrendid näitavad liikumist teadlikuma, eetilisema ja personaliseerituma toitumise suunas, kus tehnoloogia ja traditsioonid leiavad uusi ja põnevaid kokkupuutepunkte.
Eestlaste toidulaud: soovitused ja tegelikkus
Pärast tulevikutrendide üle mõtisklemist on aeg tulla tagasi olevikku ja küsida: mida me Eestis tegelikult sööme? Kuigi kõige värskemad ja laiaulatuslikumad andmed pärinevad juba enam kui kümne aasta tagusest, Tervise Arengu Instituudi 2014. aasta Eesti rahvastiku toitumise uuringust, annavad need siiski väärtusliku sissevaate meie harjumustesse ja nende võrdlusesse riiklike toitumissoovitustega. Selles on nii positiivset kui ka murettekitavat.
Üldiselt heal, soovituslikuga võrreldaval, tasemel oli tookord piimatoodete tarbimine, mis on oluline kaltsiumi ja rikastatud D-vitamiini allikas. Ka teraviljatoodete, eriti leiva tarbimine, on eestlaste seas traditsiooniliselt tugeval kohal, aga suuremat rõhku peame panema täisteraviljatoodetele.
Väljakutseks oli köögiviljade, puuviljade ja marjade söömine. Saime teada, et eestlased söövad neid oluliselt vähem kui peaks, eriti vähe söödi kaunvilju. Kasin puu- ja köögiviljade tarbimine jätab meid ilma olulistest kiudainetest, vitamiinidest ja mineraalainetest.
Soovituslikud 2–3 portsjonit kala nädalas sõi vaid väike osa rahvastikust. Kala on väärtuslike oomega-3-rasvhapete ja D-vitamiini allikas, mis on olulised südame ja aju tervisele. Seevastu punase liha ja eriti töödeldud lihatoodete (vorstid, singid, kotletid jm valmistised) tarbimine ületas soovituslikud piirid. Nende liigne söömine on seotud mitmete krooniliste haiguste suurenenud riskiga. Maiustuste, karastusjookide, magusate piimatoodete ja saiakeste tarbimine oli samuti liiga suur. Need tooted annavad palju energiat, kuid vähe vajalikke toitaineid, soodustades kehakaalu tõusu ja sellega seotud terviseprobleeme.
Kokkuvõttes näitasid 2014. aasta andmed, et eestlaste toidulaud kaldub olema liiga liha- ja magusalembene ning puu- ja köögiviljavaene. See on muster, mis vajab teadlikku muutmist nii üksikisiku kui ka rahvatervishoiu tasandil.
Tänaseks on see teadmine paratamatult vananenud. Kümne aastaga on toimunud märkimisväärsed muutused. Muutunud on toiduturg, poelettidele on jõudnud hulgaliselt uusi tooteid, eriti taimsete alternatiivide ja funktsionaalsete toitude näol. Majanduslik olukord on muutunud – hinnatõusud ja majanduslik ebastabiilsus on mõjutanud inimeste ostujõudu ja toiduvalikuid. Suurenenud on inimeste teadmised tervislikust toitumisest ja toidutrendidest. Tuginedes üle kümne aasta vanustele andmetele, on justkui navigeerimine vana kaardiga uuel maastikul. Me ei tea täpselt, millised on praegused peamised väljakutsed rahva toitumises, milliseid sihtrühmi tuleks esmajärjekorras kõnetada ja millised sekkumised oleksid kõige tõhusamad. Tervishoiupoliitika, ennetustegevuste ja toitumissoovituste kujundamiseks on vaja ajakohaseid ja usaldusväärseid andmeid.
Hea uudis on see, et uus ja ajakohane kaart on peagi valmimas. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ja psühholoogia instituudi koostöös sai oktoobris alguse kaheaastane Eesti Teadusagentuuri, Sotsiaalministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastatav RITA+ programmi projekt “Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine”. Selle raames on plaanis läbi viia uus rahvastiku toitumise uuring, mis põhineb Euroopa Toiduohutusameti väljatöötatud metoodikal, tuginedes üksikisiku tasemel kogutud toidu tarbimise andmetele.
Samaaegselt uurime rahvastiku toitumist ka teisest vaatenurgast analüüsides ostupõhiseid andmeid. Kestliku toidukeskkonna kujundamise vaates katsetame kuidas Eesti tarbijad mitmetes Euroopa riikides kasutusel oleva Nutri-Score pakendimärgise vastu võtaksid. Maksumuudatused, nii lisanduvad maksud liigsel tarbimisel tervist ohustavatele toodetele kui ka käibemaksu vähendamine tervist toetavatele toidukaupadele, on üha rohkem levinud meetmed tarbijate toiduvalikute suunamisel. Nii püüamegi erinevate muudatuste võimalikku mõju Eesti andmete pealt prognoosida.
Kokkuvõttes on toit meie elu keskmes. Alates globaalsetest eesmärkidest, mida sümboliseerib toidupäev, kuni teaduseni, mis tagab meie toidu ohutuse, ja trendideni, mis rikastavad meie maitsemeeli – kõik need aspektid on omavahel seotud. Mõistes paremini omaenda toitumisharjumusi ja nende mõju, saame teha teadlikumaid valikuid, mis toetavad nii meie endi tervist kui ka jätkusuutlikku tulevikku.
Algav projekt on sellel teekonnal üks olulistest sammudest. See on investeering meie kõigi tervisesse, mis annab vajalikke teadmisi, et teha paremaid valikuid nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil, aidates kaasa tervema ja teadlikuma Eesti ühiskonna kujunemisele.
