Kuigi ravimiamet keelas juba sügisel kaalulangetajate seas populaarseks saanud diabeediravimi Ozempic väljaveo, seda rohtu napib. Enne maikuud diabeediravimit Eestisse ei tooda ja ravimiameti hinnangul võivad tarneraskused kesta aasta lõpuni, sest nõudlus Ozempicu järele on kogu maailmas väga suur.

Ozempic oli algselt mõeldud teist tüüpi diabeedihaigetele veresuhkru kontrolli all hoidmiseks, aga kui selle kõrvalmõjuks on kiire kaalulangus, sai ravim maailmas väga populaarseks kehakaaluga kimpus olijate seas.

“Seoses globaalse kasutuse tõusuga võis oodata tarneraskusi kogu maailmas. Kui mitmes Euroopa riigis realiseerus tarneraskus oktoobris, siis Eestis jätkus Ozempicut kuni veebruari lõpuni, mil tootja andis teada, et tarned katkevad,” rääkis ravimiameti järelevalveosakonna juhataja Liis Prii.

Ozempicut müüakse kolmes annuses ning napib just kõige kangemat doosi ehk seda, mida kasutavad kaalulangetajad. Ravimiamet keelas ühemilligrammise süstelahuse väljaveo juba oktoobris. Veebruaris keelati ka võimalike alternatiivide väljavedu.

“Probleem on ainult selles, et seda ei jõuta toota ja siin on tekkinud ka mingid tehnilised kiibiprobleemid. Nendel pen-süstaldel on mingid kiibid, mida ei suudeta maailmas toota,” ütles endokrinoloog Marju Past.

Eri valdkondade arstid kirjutavad kaalulangetuseks tarneraskustega diabeediravimi retsepte

Tema sõnul on võimalik süsti asemel kasutada sama toimeainega tablette, aga kui süstida tuleb end kord nädalas, siis tabletti tuleb võtta iga päev ning manustamisel kehtivad väga kindlad reeglid, et ravim toimiks.

Üheks alternatiiviks on teha ühe süsti asemel kaks 0,5-milligrammist, aga see on haigekassa kinnitusel topelt omaosaluse tõttu patsiendi jaoks kallim lahendus.

“Ma ei tahaks nüüd propageerida kahe 0,5-milligrammise süstimist, sest see tõepoolest läheb palju kulukamaks. Ega meil haigekassal seda soodusravimi raha ei ole ka kuigi palju,” ütles Past.

Perearst Argo Läti sõnul tuleks Ozempicu kasutajatel varakult pöörduda oma perearsti poole, et leida varakult ravimile alternatiiv. Vajadusel suunab perearst patsiendi edasi endokrinoloogi juurde.

“Mis võib tekkida, on see, et lihtsalt veresuhkru kontroll läheb käest ära, veresuhkru väärtused võivad hakata kõrgenema. Aga tavaliselt sel patsiendil, kes Ozempicut või semaglutiidi saab, on ta lisaravimina,” rääkis Lätt.

Enne maikuud pole süstitavat Ozempicut loota ning tootja on andnud ravimiametile teada, et tarneraskused võivad kesta aasta lõpuni.

Eestis kasutab Ozempicut umbes 5000 diabeetikut, kelle ravimi hüvitab osaliselt haigekassa. Kaalulangetajad peavad ravimi ise kinni maksma ning üheks kuuks vajaliku süsti hind on 88 eurot.

Err.ee