November on turgudel alanud sündmusterohkelt. Trumpi võit presidendivalimistel viis USA aktsiahinnad järsule kasvule, kuid USA võlakirjade hinnad jätkasid langust. Riskivarade tõusulaine võib küll kesta mitu kuud, aga Trumpi poliitika reaalne mõju majandusele ei selgu veel niipea. Seetõttu pöörame aasta lõpus suurema tähelepanu tagasi majanduse olukorrale ja keskpankade tegevusele.
USA aktsiaturg rõõmustab Trumpi võidu üle, vähemalt esialgu. Optimistlikud toonid piirduvad praegu peamiselt USA aktsiatega, sest mujal maailmas kardetakse Trumpi poliitika negatiivset mõju. Võrreldes Kamala Harrisega peetakse Donald Trumpi USA vaates ettevõtjasõbralikumaks ja majandust käivitavaks presidendiks. Tema plaanidesse kuuluvad maksukärped, kodumaise tööstuse eelistamine ja kaubandustariifid.
Seega oodatakse Trumpi taktikepi all lähiaastail majanduskasvu ja ettevõtete kasumikasvu kiirenemist, mis omakorda tähendaks kõrgemaid aktsiahindu, aga ka kõrgemaid intresse ja tugevamat dollarit. Seda eriti olukorras, kus vabariiklased saavutasid enamuse kongressi mõlemas kojas, mis võimaldab neil oma poliitikat kergemini ellu viia. Et saaksime Trumpi mõju täpsemalt hinnata, jääme põnevusega ootama, millised plaanid ja millal tegudeni jõuavad.
Kasvule suunatud poliitikal on omad riskid. Esmapilgul võib majandust stimuleeriv Trumpi poliitika paista igati tõhus, aga sealt ei puudu ka negatiivsed kõrvalmõjud. Pikemas perspektiivis tähendaks Trumpi plaanide rakendamine USA eelarvepuudujäägi edasist paisumist ja riigi võlakoorma kiiret kasvu. Ja kui arvestada, et uute tollitariifide ja majanduse elavnemisega kaasneb ka kõrgem inflatsioon, siis võib tagajärjeks olla märgatav intressimäärade tõus. Teatud tasemest alates hakkab aga kõrgem intress majanduse arengut ja ettevõtete kasumikasvu pärssima ning see aktsiaturule enam ei meeldi.
Kuigi Harrise puhul eeldati samuti riigivõla jätkuvat suurenemist, on Trumpilt oodatav võlakoorma kasv lausa kaks korda kiirem. Plaanitavad tollitariifid nii Hiina kui ka Euroopa kaubale on omaette riskifaktor, mis võib nõrgendada üleilmset kaubavahetust ja majandust. Lisaks majanduslikele mõjudele kaalub muu maailm ka seda, millised on Trumpi võidu võimalikud geopoliitilised tagajärjed. Ja siin on praegu palju ebaselget.
Keskpangad jätkavad majanduse toetamist. Niikaua kui uue presidendi majanduspoliitika ei too USA-s kaasa nähtavat survet inflatsiooni kasvule, jätkab Föderaalreserv intressikärpeid. Oma 7. novembri koosolekul alandas Föderaalreserv intressimäära 0,25% võrra ja sama suurt kärbet oodatakse ka aasta viimaselt koosolekult detsembris. Euroopa Keskpangalt loodetakse detsembris samuti järgmist kärbet, mis langetaks intressimäära 0,25% võrra. Sarnane trend valitseb veel mitmes riigis. Näiteks vähendasid novembri alguses intressi Ühendkuningriigi ja Rootsi keskpangad, seda vastavalt 0,25% ja 0,5% võrra.
Globaalses vaates on jooksvad makronäitajad endiselt nõrgavõitu, kuid oktoobris võis täheldada aktiivsusindeksite paranemist septembriga võrreldes. Selle põhjal võib arvata, et üleilmne majandus on oma suvisest nõrkusest toibumas ja keskpankade kärped hakkavad tasapisi toimima.
Aktsiaturu aastalõpu väljavaade püsib positiivne. Kuigi USA uue presidendi majanduspoliitika ei ole veel päris selge, on valimistega seotud teadmatus nüüdseks läbi ja ka valimistulemuste kinnitamisega ei tohiks vaidlusi tekkida.
See võimaldab täpsemalt kaaluda reaalseid mõjusid.
Praegu hindab turg valimistulemust USA majanduse ja aktsiate seisukohalt hea uudisena. Nn Trumpi efekt kajastus sealsel turul teatud määral juba viimase paari kuu jooksul – seda hetkest, kui tema võidu tõenäosus kasvama hakkas. Sellegipoolest on USA turul tulemuste selgumisega kaasnenud positiivne reaktsioon ja optimism võib püsida aasta lõpuni. USA aktsiate lähiaja tõusupotentsiaali kärbib siiski viimase kahe aasta tugev kasv ja selle tulemusel juba saavutatud suhteliselt kõrge hinnatase. Olen arvamusel, et aasta lõpu vaates on valimistulemustest olulisem see, mil määral kajastuvad senised rahapoliitilised sammud majandusnäitajate paranemises.
Alliaks: SEB
