Monday , 17 January 2022
tasutaminuaeg

Transpordiameti analüüs: tasuta, soodsam ja sagedam ühistransport on kasvatanud sõitjate arvu

Transpordiameti analüüs: tasuta, soodsam ja sagedam ühistransport on kasvatanud sõitjate arvu

Tasuta ja soodsam sõit maakonnaliinidel on kasvatanud ühistranspordi kasutajate arvu, kuid samas ei ole vähendanud autokasutust ega leibkondade kulutusi transpordile, selgub Transpordiametis valminud “Tasuta sõiduõiguse ja maakonnaliinide ümberkorralduste mõju” analüüsist.

Transpordiameti juhi Kaido Padari sõnul näitab analüüs, et soodne piletihind on ühistranspordi kasutajale vaieldamatult oluline, kuid veelgi olulisem on tõsta ühistranspordi kiirust ja kvaliteeti nii, et see muutuks atraktiivseks ka neile, kes praegu eelistavad igapäevaseks liiklemiseks isiklikku sõiduautot.

„Probleem on selles, et ühistransport ei arvesta piisavalt kasutajate vajadusi ning ei paku kõikjal tõsiseltvõetavat alternatiivi isiklikule sõiduautole. Kavatseme seda olukorda muuta,“ ütles Padar.



Alates 2018. a juulist on kõigil inimestel tasuta sõiduõigus 11 maakonna avalikel maakonnabussiliinidel. Neljas maakonnas (Harju-, Rapla-, Pärnu-, Lääne-Virumaa) saavad tasuta sõita kuni 19-aastased ja üle 63-aastased, samuti on tasulistele sõitjatele kehtestatud soodsamad kuupiletid.

Avalike maakonnaliinide kasutajate arv on perioodil 2017-2019 kasvanud 30%, reisirongide kasutajate arv 13%, samas on vähenenud kommertsmaakonnaliinide sõitjate arv 32% ning kaugliinide kasutajate arv 5%. See annab regionaalse ühistranspordi sõitjate arvu kasvuks tervikuna 13%.

Tasuta sõiduõigus on toonud rohkem ühistranspordikasutajaid eelkõige eakate ja kooliõpilaste hulgast. Harjumaa piletimüügi andmetest ilmneb, et täiendavad kasutajad on eelkõige õpilased ja pensionärid, enamuses maakondades pensionäridele ja ka õpilastele sõidusoodustused varasemalt üldse puudusid ning liinivõrku on aastaid kujundatud koolide ja sotsiaalse taristu ühendusi silmas pidades.

Analüüs vaatles andmeid alates 2017. aasta algusest kuni 2019. aasta lõpuni ning neis ei kajastu koroonapandeemia mõjud. Vaadeldud aja jooksul pole kodu-töö liikumisviiside jaotuses olulisi muutusi toimunud, samas võib linnalistes asulates täheldada kerget autoga liikumiste osakaalu langust. Maa-asulates on autokasutus jätkuvalt kasvutrendil, ühistranspordi osakaalus ja ühistranspordiga tööle liikujate absoluutarvus muutust praktiliselt pole toimunud.

Ühistranspordikulude osakaal leibkonna kuludes ei ole kasvanud, küll aga on kasvanud kogukulud transpordile nii linna- kui maapiirkonna elanikele. Keskmisest madalama sissetulekuga leibkondade eelarves ei moodustanud ühistranspordiga seotud kulud ei enne 2018. a ega ka pärast olulist osa kogukuludest. Keskmisest väiksema sissetulekuga leibkonna kulud ühistranspordile on küll vähenenud, kuid samas on oluliselt kasvanud kulutused kütusele ja sõidukite soetamisele ja remondile.



Keskmisest madalama palgaga inimesed sõidavad tööle järjest rohkem autoga. Keskmisest kõrgema palgaga hõivatute autokasutuse osakaal on olnud viimased seitse aastat väga kõrge, kuid autokasutuse osakaal on hakanud veidi vähenema ning ühistranspordiga tööle liikumise osakaal veidi kasvama. Tasuta ja nn pooltasuta maakondade võrdluses saab tõdeda, et sõitjate arv kasvas kõikides maakondades.

Uuringu koostajad leiavad, et praegune ja planeeritud riigieelarvest eraldatav ühistranspordi veoteenuste toetuste maht on vajalik säilitada “Transpordi ja liikuvuse arengukava 2035”, rohepöörde jt riigi arengustrateegiate eesmärke arvestades. Ühistranspordi rakenduskava järgi peaks ühistranspordiga liikujate osakaalu tõstmiseks regionaalsete bussiliinide sõitjate arv kümne aastaga kasvama ligi 40% ja rongisõitjate arv ligi 90%.

Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem tähelepanu pöörata tööealise elanikkonna transpordivajadustele, kiire reisirongi, maakonna- ja kaugliinide ning kohalike liinide ühilduvusele, samuti ühtsele piletisüsteemile, mis muudaks ühistranspordi kasutamise tervikuna soodsamaks ja atraktiivsemaks.

Jaga

Vaata ka:

jogeva

Jõgeva ilmajaam tähistab täna sajandat sünnipäeva. Nimelt, just Jõgeval on mõõdetud Eesti absoluutne miinimum, see on miinus 43,5 kraadi

Mitmeid rekordeid registreerinud Jõgeva ilmajaam tähistab sajandat sünnipäeva. Jõgeval tehti esimene ilmavaatlus 15. jaanuaril 1922 …

kaja kallas 90185653

Omavalitsusjuhid ootavad Kaja Kallaselt uusi lahendusi elukalliduskriisis. Loe, nende pöördumist peaministri poole.

“Enam ei ole aega olukorda kirjeldada ja analüüsida. Eestimaa inimesed ootavad riigilt kiiret ja otsustavat …

vulkaan

Vulkaanipurse Vaikses ookeanis vallandas tsunaami. VIDEO!

Tänase vulkaanipurske tagajärel on tsunaamilained jõudnud Tonga suurima saare Tongapatuni. Riigi pealinn on üle ujutatud, …

torm 1

OLULINE: Esmaspäeval on tulemas Eestis selle talve suurim torm! Tuul möllab puhanguti 32 m/s

Esmaspäev. Öösel: pilves selgimistega ilm. Sajab lund, lörtsi, ja vihma ning kohati tuiskab. Puhub edela- …