Sunday , 19 September 2021
terviseamet

Terviseamet: Oleme jõudnud tervishoiualasesse hädaolukorda.

Kui seni valitses Eestis tervishoiualane hädaolukorra oht, kehtestas Terviseamet suureneva nakkusriski tõttu hädaolukorra. Haiglad ja kiirabi valmistuvad COVID-19 nakkusega patsientide kasvuks ning hädaolukorras hospitaliseeritakse eelkõige neid patsiente, kes vajavad vältimatut arstiabi. Plaaniline ravi esialgu veel häiritud ei ole, kuid selleks tuleb valmis olla.

Terviseameti peadirektor Üllar Lanno otsustas, et COVID-19 nakkushaiguse levik on toonud kaasa hädaolukorra. Sellega seoses kergitatakse tervishoiuteenuse osutajate valmisoleku taset alates 20. augustist. Teise taseme kehtestamine tähendab eelkõige valmisoleku taseme muutust kiirabile, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajatele, kes peavad arvestama olukorraga, kus abivajajate hulk võib ületada tervishoiuteenuse osutajate tavapärase abi osutamise võimekuse. „Hetkel ei ole plaanilise ravi osutamine veel häiritud, kuid oleme kahetsusväärsel kombel tagasi olukorras, kus haiglates tuleb täiendavalt avada COVID-19 haigetele mõeldud voodikohti. Näeme trendi, kus haiglaravile satuvad peamiselt vaktsineerimata inimesed. See annab lootust, et haiglaravi vajadus jääb viimase viiruselaine tipphetkedega võrreldes tagasihoidlikumaks,“ selgitas Terviseameti peadirektor Üllar Lanno.




Terviseamet langetas ohutaset 1. juulil. Vahepealsel ajal keskendusid tervishoiuasutused tegevusvaru täiendamisele ja plaanilise ravi taastamisele. „Uus nakatumistelaine tabas meid möödunud aastaga võrreldes kaks kuud varem. Nüüd tuleb keskenduda vaktsineerituse hõlmatuse kasvatamisele, sest immuniseerimise abil saame hoida ühiskonna võimalikult avatuna. Piirangute kehtestamisel tuleb arvestada, et üle poole täisealisest elanikkonnast on vaktsineeritud ja Terviseamet tunnustab kõiki neid, kes on juba pandeemiast tulenevat kodanikukohust täitnud,“ sõnas Lanno.

Möödunud aastal kehtestati Eestis tervisealane hädaolukord hetkel, kui haiglates viibis 63 COVID-19 patsienti. Tänase (11.08.2021) seisuga viibib haiglaravil samuti 63 COVID-19 patsienti, kellest intensiivravil on neli ja omakorda juhitaval hingamisel kolm inimest. Haiglates on surnud kokku 1265 COVID-19 patsienti ja lõpetatud 8263 COVID-19 haigusjuhtumit 7893 inimesega. Epidemioloogilise hinnangu kohaselt on R0=1,2 ja Eesti 14-päeva haigestumus saja tuhande elaniku kohta 223,6. Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel kõrge. Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimeste osakaal Eestis on 44,1%. Vähemalt üks kord vaktsineeritud täiskasvanute hõlmatus on 60,2%.

„Nakkusolukord on Eestis ja lähiriikides väga kiirelt muutunud. Nii nagu juuli alguses hoiatasime, osutus suurimaks probleemiks koroonaviiruse Delta tüvi, mis levib eelnevalt domineeritud Alfa tüvest vähemalt ühe kolmandiku võrra kiiremini. Oleme suutnud nakkuskoldeid kiiresti piiritleda, kuid viiruse nakatamispotentsiaal on ülikõrge. Oleme näinud kollete tekkimist vabaõhuüritustel, mis kinnitab nakkusohu kõrget taset,“ kõneles Terviseameti peadirektor.

Jaga

Vaata ka:

13074736t1hd2da

19.09 Ööpäevaga tuvastati 462 uut covid-19 haiget, suri 1 koroonaviirusega nakatunud inimest.

19. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 139 inimest. Kokku on haiglas 161 …

13074736t1hd2da

18.09 Ööpäevaga tuvastati 391 uut covid-19 haiget, suri 3 koroonaviirusega nakatunud inimest.

18. septembri hommikuse seisuga vajab sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglaravi 134 inimest. Kokku on haiglas 154 …

laps 1 scaled

Laste puude raskusastme tuvastamise aluspõhimõtted.

Ikka tuleb ette olukordi, kus inimesed ei mõista, miks puude raskusastme tuvastamisel tehakse otsus ühte …

Pfizeri vaktsiin

Portugali arst võttis sõna laste vaktsineerimise vastu: oma lapsi ja lapselapsi ta vaktsineerida ei luba

Tunnustatud Portugali arst ja endine presidendikandidaat Fernando Nobre võttis sõna Portugali otsuse vastu lasta üle …