Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil koroonaviiruse hetkeolukorrast, et seoses kooliminekuga on suurenenud haigestumus laste seas.
Härma sõnul on nakatumistega seotud põhja piirkonnas 10 kooli, lõuna piirkonnas 21 kooli, ida piirkonnas kaks kooli ja lääne piirkonnas neli kooli.
“Nakatunud õpetajad viivad nakkust õpilastele. Paneks õpetajatele südamele, et õpetajate toad on need, kus nakkus levima pääseb, mistõttu tuleb vaadata, kuidas hajutamist korraldada,” ütles ta.
Loe ka. KUUM: Perearst Karmen Jollerril tekkisid koroonavaktsiin süsti järgi kõrvalnähud.
Loe ka. Endine Pfizeri teadusdirektor: rikutud on mitmeid uuringute nõudeid ja vaktsiini toimeaine põhjustab viljatust.
Härma sõnul on Eestisse sissetoodud juhtude osakaal sama ehk eelmisel nädalal 111 juhtu, sealhulgas ligi pooled ehk 48 juhtu Venemaalt.
“Hospitaliseerimist vajavate inimeste vanus on hakanud langema ning ka noorematel on ägedamaid sümptomeid,” nentis ta.
Härma tõdes, et surmajuhtumites hetkel veel satibliseerumist näha ei ole. “Kasvutrendis liigume, keskmine vanus on 78, 2 aastat. Kõige noorem surnu oli 38-aastane mees, samuti tõsiste terviseprobleemidega,” ütles Härma.
“Vaktsineerimine kasvab, kuid viirus esitab jätkuvalt väljakutseid,” ütles Härma.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles, et teisipäevahommikuse seisuga oli vaktsineerituid, kes on kätte saanud mõlemad vaktsiinidoosid kokku 841.
“Oluline on, et iganädalaselt hakkab kasvama kõige kõrgemas eas olevate vaktsineerimiste arv. Praegu on esimese vaktsiinidoosi saanud üle 70-aastaseid 3000 ja iga päev nende hulk kasvab,” ütles ta.
Tema sõnul kasvab õendusabi osutajate osakaal, kes vaktsineerivad, kuid vaktsineerimise kiirust mõjutavad vaktsiinitarnete kogused ja ebamäärasus tulevaste tarnete kogustes.
“Pfizeri teade tarnete vähendamisest selle nädala vaktsineerimist ei mõjutanud. Küll aga mõjutas see seda, et ei saanud avada vaktsineerimist ootel olevatele tervishoiutöötajatele – hambaarstid, apteekrid,” nentis Jesse.
Jesse sõnul on osades riikides otsustatud pikendada intervalli kahe doosi vahel ning Eestis on seda arutanud immunoprofülaktika komisjon.
“Konsensuslik otsus oli, et meie tänaste andmete pealt ei hakka intervalli pikendama, kuna ei taha riskida vaktsiini maksimaalse mõju saavutamisega,” ütles Jesse.
Vaktsineerimisplaan on Jesse sõnul uuendatud ning peamine on riskirühmade määratluse täpsustamine ning riskirühmade sees prioriteetide loomine.
Allikas: BNS
