Wednesday , 22 September 2021
vanainimene

TERROR EAKATE KALLAL: Täiskasvanud lapsed röövivad vanemate raha ja tervise

“Ohvriabi töötaja vastas istus ligi 80-aastane väärikas daam, kübar peas, mantlit seljast võtmata, käekott kramplikult põlvedele surutud,” kirjeldas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi talituse peaspetsialist Ingrid Sogenbits. “Eelmisel õhtul oli alkosõltlasest mees kodus märatsenud ja naine kartis, et järgmisel korral lööb luulude küüsis vaevlev mees ta lihtsalt maha. Naise jaoks oli ametnikule juhtunust rääkimine äärmiselt raske.”




Ometi oli tegemist hästi lõppenud juhtumiga – kaasa vägivalla all aastaid kannatanud naine leidis endas viimaks jõudu asjad pakkida ja kodunt ära tulla. “Tihti hakkavadki teatud vanusesse jõudnud naised mõtlema, kas nad ikka tahavad oma viimased järelejäänud aastad vägivallatseja võimu all veeta,” nentis Sogenbits. Paraku võtab oma taluvuse piiri äratundmine sageli väga kaua.

Eakatevastane vägivald on ühiskonnas üks varjatumaid probleeme, millest kannatanud enamasti ei räägi, kuna toimepanijaks on nende enda pikaaegne abikaasa või täiskasvanud laps. Halvimal juhul tunneb ohver end süüdi ja arvab, et on vägivaldse kohtlemise ära teeninud. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna võrgustikutöö koordinaatori  Anne Klaari sõnul on eriti ülekohtused ja ebavõrdsed juhtumid, kus oma eaka vanema kallal vägivallatseb tema täiskasvanud laps. “Vägivallatseja, kes kuulub nooremasse põlvkonda, on eakast tavapäraselt füüsiliselt tugevam, ning eakas on tihti oma nooremast lähedasest sõltuv,” nentis ta. “Tihtipeale on vägivaldne lähedane eakale ainuke tugi ning kontakt ühiskonnaga.”

Töötud alkohoolikud vanema kukil

Vägivaldsest lapsest ja eakast vanemast koosnevad pered on tihti kimpus madala sissetulekuga. Näiteks on koos elama jäänud ema ja juba keskeas poeg, kes kahekesi tulevad oma pensionite, abirahade ja toetustega toime, kuid üksinda kumbki end ära majandada ei suudaks ning välja kolima ei ole kumbki nõus. “Reeglina elavad nad amortiseerunud kahetoalises korteris, mis asub ebaatraktiivses piirkonnas. Kui see maha müüa, saaks üks ehk endale muu eluaseme, kuid teine peaks leppima majutusega omavalitsuse sotsiaalmajas, kus ta elada ei taha.”

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna peaspetsialist Tatjana Kutõrev lisas, et perevägivalla taustal võib olla ka täiskasvanud lapse töötus. “Töökaotusele võib järgneda alkoholi kuritarvitamine, või vastupidi, alkohol võis põhjustada töökaotuse,” rääkis ta. “Vägivald algab sageli konfliktidest, kus poeg või tütar on töötu, kuid vanem sunnib teda tööle minema. Survele võideldakse vastu: mina olen täiskasvanu, teen mis tahan!” Vaikselt süvenevad igapäevased tülid, kus alkoholi tarvitatakse rohkem kui tohiks ning füüsilise vägivalla episoodid on kerged tekkima.

Isegi psühhiaater ei suutnud aidata

“Ühe juhtumi puhul vägivallatses täiskasvanud alkoholiprobleemidega tütar nii oma eaka ema kui ka kooliealise lapse suhtes, kes kõik ema juures koos elasid,” kirjeldas Kutõrev. “Antud juhtumil läksid korduvad vägivallateod nii kaugele, et praegu on vägivallatseja vanglas ning lapsele on määratud eeskoste. Väga tahaks loota, et kinnipidamisasutuses veedetav aeg aitab mõistust tagasi saada.”




Ingrid Sogenbitsi sõnul esineb juhtumeid, mil vanemaga koos elaval alkohoolikust täiskasvanud lapsel on lisaks ka muu vaimse tervise probleem. Antud riskitegurite koosesinemine on kannatanu jaoks eriti ohtlik. Laps on küll käinud psühholoogi, psühhiaatri juures või rehabilitatsiooniteenustel, kuid märkimisväärset abi sellest pole olnud. Alkoholi tõttu kontrollimatu vägivald süveneb.

“Erihoolekandeasutusse laps aga ei sobi ning tihti ei soovi teda sinna suunata ka vanem,” rääkis Sogenbits. “Sunduslikku äraviimist rakendada ei saa. Niisiis keerlebki vanema(te) elu jätkuvalt ümber lapse, kes õigupoolest on juba 33-40-aastane täiskasvanu. Tihti on vanem vaimselt juba täiesti kurnatud ja kui temaga siis midagi juhtub, peab laps niikuinii sotsiaalsüsteemi hoolde minema. Kesklinnas, kus töötan, on politsei ja sotsiaaltöötajate omavaheline koostöö hea ning kohalik omavalitsus teeb kõik, et probleemide korral sedalaadi ema ja poja tandemid siiski lahutada.”

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi talituse peaspetsialisti Helin Kapsta sõnul on vägivalla kasutamine õpitud käitumine, mis ei sõltu perekonna sotsiaalmajanduslikust vms taustast. “Kui inimene on näinud vägivalla kasutamist või seda on varem kasutatud tema enda vastu, on suurem tõenäosus, et ta jätkab sellist käitumismustrit,” lausus ta.

 

 

Anne Klaar tõi välja, et eakatevastast vägivalda võib esineda ka perekondades, kus väliselt probleeme näha ei ole. “Paljudel juhtudel tuleneb vägivald lähedaste suurest koormusest eaka hooldamisel,” märkis Klaar. “Eesti perekonnaseaduse alusel on täiskasvanud lastel kohustus hoolitseda oma eakate vanemate eest, kuid nooremal põlvkonnal võivad puududa selleks oskused, aeg või raha. Eriti ohustatud on eakad, kellel on raske füüsiline või vaimne puue või diagnoositud dementsius, sh Alzheimeri tõbi.”

Ka vaimse vägivalla juhtumid pole ohvriabi töötajatele võõrad. “Vaimse vägivalla juhtumid võivad sisaldada ähvardamist kodust väljatõstmisega ja asutustesse paigutamisega,” lausus Klaar. “Samuti põlastavat suhtumist või eiramist, emotsionaalset külmust, sotsiaalset eraldatust, ähvardamist füüsilise või muud liiki vägivallaga.”

Lapsed keelavad külmkapist toitu võtta

Teinekord keelavad täiskasvanud lapsed oma vanal emal-isal teatud toiduaineid külmkapist võtta või korteri kõikides tubades käia. “Ohvriabi kriisitelefonile helistanud eakad on kurtnud, et lapsed on välismaal või teises linnas tööl,” lausus Sogenbits. “Üksikud vanainimesed on sageli täiesti üksi jäetud ning koroonaepideemia ajal on probleem veelgi süvenenud. Näiteks ühe juhtumi puhul elas dementne vanainimene oma korteris üksinda, kaks täiskasvanud last käisid talle vaid süüa viimas ja ravimeid manustamas. Paraku jäeti ravimite võtmine mingil hetkel vanainimese enda hooleks, kes aga sellega hakkama ei saanud. Lõpuks õnnestus tal helistada politsei numbrile ja ohvriabi kriisiabitelefonile. Eakas oli dementne ja kordas teatud lausekatkeid nooruspõlvest, nii oli temast esmalt raske aru saada. Lastega ühendust võttes selgus, et nad ei tahtnud ema kuhugi mujale kolida, sest ta hoidis kodust väga kinni.”

Eakad süüdistavad iseennast

Kõige hullem on Sogenbitsi sõnul, kui eakad ei teadvusta enda vastu suunatud vägivalda, vaid kannatavad vaikides ära, sest ametniku juurde minek näib hirmuäratav ja nõuab suurt eneseületust.

Jaga

Vaata ka:

mg 1090

Mailis Reps: Kaotas lapse.

Mailis Reps, kellest viis aastat tagasi võinuks saada president ja kes veel aasta alguses oli …

MERILY TIMMER

NÕID MERILY TIMMERI HOIATUS: Sügisene torm on kohal ja niidab seekord nii mõndagi

Kas te olete märganud kuidas inimesed ümberringi on muutunud täitsa põrgulisteks? Ma ei ütle, et …

covid19 triniti scaled

Avalik pöördumine. Piiramised piiramiste pärast on lubamatud

Kutsume üles loobuma manipuleerivast kommunikatsioonist, asuma avatud infojagamise juurde ja taastama vaba mõttevahetust ka pandeemia …

242414927 10226748618052507 235621359874163395 n scaled

Mees saatis eksnaisele septembri elatisraha karbitäies eurosentides.

Laps käis täna isal külas. Pärast seda leidsin lapse koolikotist isa poolt kaasa pandud väga …