Kliimamudelite abil on aastaid ennustatud, et kui kasvuhoonegaaside heitkogused suurenevad, hakkab soojenema ka ookeanivesi. Suuremas osas on see ka õige olnud. Kuid ühes Vaikse ookeani piirkonnas toimub vastupidine.
Ecuadori rannikust tuhandeid kilomeetreid läänes asub üks veelõik, mis on viimased 30 aastat jahtunud. Miks see Vaikse ookeani idaosa piirkond ennustustele vastupidi käitub? Tegemist on nn külmakeele müsteeriumiga.
See pole pelgalt akadeemiline mõistatus. Colorado Boulderi ülikooli teadlane Pedro DiNezio nimetab seda kõige olulisemaks vastuseta küsimuseks kliimateadustes. Probleem seisneb asjaolus, et me ei tea, miks see jahtumine toimub, mis omakorda tähendab, et me ei tea, millal see lõpeb või kas see muutub ühel hetkel soojenemiseks. Sellel on globaalsed tagajärjed. Külmakeele tulevik võib määrata, kas Californiat haarab püsiv põud või Austraaliat üha surmavamad maastikupõlengud. See mõjutab mussoonihooaja intensiivsust Indias ja näljahäda ohtu Aafrika Sarves. See võib isegi globaalselt kliimamuutuste ulatust muuta, reguleerides Maa atmosfääri tundlikkust kasvavatele kasvuhoonegaaside heitkogustele, vahendab Postimees.
