Autotransplantatsioon on peetunud või lõikunud hamba siirdamine sama inimese ühest suuõõne piirkonnast teise, kas lagunenud või puuduva hamba kohale. Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi pikaaegne uuring näitas, et autotransplantatsioon on efektiivne meetod sobimatute hammaste asendamiseks.
Uuringu üks läbiviija, Tartu Ülikooli suu-, näo- ja lõualuude kirurgia lektori Janne Tiigimäe-Saare sõnutsi on põhiline ravimeetod hammaste asendamiseks hambaimplantaadid. Kuid ka sellel raviviisil on omad miinused. „Hamba implantaadiga asendamise edukus väheneb samuti aja jooksul. Arvestada tuleks ka asjaoluga, et implantaatidel tekivad oma bioloogilised ja tehnilised probleemid, nagu periimplantiit või mehaaniline rike,“ selgitas Tiigimäe-Saar.
Kirjanduse andmetel kasutatakse autotransplantatsiooni noortel inimestel, kelle hambad on alles arengufaasis, kuid see on alternatiivne lahendus ka täiskasvanutele. „Peale selle on ka materiaalne kulu suhteliselt madal, mille tõttu paljud patsiendid eelistavad just autotransplantatsiooni.”
Kõnealuses uuringus teostati 2013.–2016. aastal seitsmele 18-43aastasele patsiendile hulgi-autotransplantatsioonid. Uuringus keskenduti juhtumitele, kus oli vaja asendada vähemalt kolm hammast – kokku viidi läbi 26 autotransplantatsiooni. Viimasest siirdamisoperatsioonist oli möödunud vähemalt neli aastat. Uuring näitas, et täiskasvanud patsientidele on kõige sobilikum siirdada tarkusehambaid, mille elujõulisus oli 92,3 protsenti ja edukuse määr 84,6 protsenti.
Janne Tiigimäe-Saar ütles, et autotransplantatsioonil on olulised eelised implantaatide ees, näiteks propriotseptiivne omadus ning luukoe edaspidine kasv ja areng. „See tähendab, et hammas tunnetab koormust ja annab signaali mälumise ajal ajule. Implantaat ei reageeri ja luus edasi ei kasva. Noortel elus hammas lõikub, st kasvab ritta,“
Tiigimäe-Saar lisas, et kuigi enamasti eelistatakse ravimeetodit veel arenevate juurtega, alla 18- aastastele noortel, näitasid uuringu tulemused, et meetod on sobilik ka täisealistele, kui on õigesti valitud patsient ja operatsioon on hästi planeeritud.
Autotransplantatsioon on viimastel aastatel hakanud ka Eestis rohkem levima. „Ohuks on immuunsüsteemist tingitud äratõuke oht, see on ka põhjus, miks meetod nii levinud pole. Samuti on see tunduvalt keerukam operatsioonitehnika võrreldes standartse implantatsiooniga,“ lisas Tiigimäe-Saar.
Uuring sai alguse hambaravi tudengi Julia Andrejeva lõputööst 2021. aastal, millest 3 aasta jooksul sai vormitud juhendaja Janne Tiigimäe-Saare poolt artikkel „Multiple-tooth autotransplantation patients: Long-term (4–8 years) results of treatment“ ajakirjas Stomatologija.
