Täiendus 25.07.2023
Automaksu kehtestamist toetab 21 protsenti ja selle vastu on 72 protsenti Eesti elanikest, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest.
Vastajatele esitati küsimus: “Kuidas teie suhtute automaksu kehtestamisse Eestis?” 21 protsenti vastajatest ütles, et “toetan” või “pigem toetan”. 72 protsenti vastas “pigem ei toeta” või “ei toeta” ning ülejäänud “ei oska öelda”.
Eestlastest vastajatest toetab automaksu 23 protsenti (“toetab” 7 ja “pigem toetab” 16 protsenti). Automaksu vastu on eestlastest vastajatest 70 protsenti (“pigem ei toeta” 18 ja “ei toeta” 52 protsenti). Seisukoht puudus 7 protsendil eestlastest vastajatest.
Muust rahvusest vastajatest toetab automaksu vaid 11 protsenti (“toetab” 5 ja “pigem toetab” 6 protsenti). Automaksu vastu on 80 protsenti (“pigem ei toeta” 11 ja “ei toeta” 69 protsenti). Seisukoht puudus 9 protsendil muust rahvusest vastajatest.
Küsitlusele vastanutest 80 protsenti ütles, et talle või tema leibkonnaliikmele kuulub auto. Nendest vastajates kelle leibkonnas on auto, toetas automaksu kehtestamist 18 protsenti ning ei toetanud 77 protsenti.
Nendest vastajatest, kelle leibkonnas ei ole autot, toetas automaksu kehtestamist 35 protsenti ning ei toetanud 50 protsenti vastajatest.
Reformierakonna valijatest toetas automaksu kehtestamist 52 protsenti ning ei toetanud 37 protsenti. Eesti 200 valijatest toetas automaksu kehtestamist 33 protsenti ning ei toetanud 57 protsenti. Sotsiaaldemokraatide valijatest toetas automaksu 44 protsenti ning ei toetanud 50 protsenti.
Opositsioonierakondade valijad on selgelt automaksu kehtestamise vastu. EKRE valijatest ütles 96 protsenti, Keskerakonna valijatest 84 protsenti ja Isamaa valijatest 83 protsenti, et nad ei toeta automaksu kehtestamist Eestis.
Kõikide sotsiaaldemograafiliste gruppide lõikes (vanus, haridus, sissetulek jms) olid selges ülekaalus vastajad, kes automaksu kehtestamist ei toeta. Seega on Reformierakonna valijad ainus vastajate grupp, kelle seas on automaksu toetajad ülekaalus.
Norstati küsitlus viidi läbi 21. – 22. juulini läbi veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1004 vastajat.
Täiendus 15.07.2023
Kavandatava automaksu esialgne versioon näeb ette ühekordset maksu auto registreerimisel ja iga-aastast maksu, mis jääb eeldatavasti vahemikku viis kuni 20 eurot kuus, sõltuvalt auto suurusest, võimsusest ja vanusest. Ametlik visioon automaksust peaks jõudma avalikkuse ette juuli teises pooles.
Paari nädala eest tutvustati automaksu esialgseid piirjooni ametnike ja huvigruppide ümarlaual.
“See plaanitud automaks on plaanitud kahekomponendilisena. Üks on auto esmasel arvelevõtmisel ja teine iga-aastase tasuna. Arvelevõtmisel on ühtedel alustel ehk mingi protsent ostusummast. Iga-aastast maksu võib arvestada kuskil suurusjärku viis kuni 20 eurot kuus,” rääkis riigikogu majanduskomisjoni liige, reformierakondlane Mario Kadastik.
“Eks ta sõltub autost. Kui võtta väike Smart ja suur Dodge Ram, siis on autodel päris suur vahe. Eks ta sõltub autode emissioonidest ja võimsusest, auto massist, vanusest – sellistest komponentidest saab seda kokku panna,” selgitas ta.
Maksu alla läheksid kõik mootorsõidukid, välja arvatud raskeveokid, sõltumata sellest, kas masin sõidab või ei.
Autoomanike Liit on igasuguse automaksu vastu, täpsemalt öeldes – liidu sõnul on see maks juba Eestis olemas.
“Väga vale on öelda, et Eestis automaksu ei ole. Meil on kütuseaktsiis. Seda maksavad kõik autoomanikud, kui nad autoga sõidavad. See, kui palju nad maksavad, sõltub sellest, kui palju nad saastavad,” ütles liidu juht Priit Tammeraid.
Muu hulgas autorenditeenust pakkuv ettevõte Bolt pigem toetab maksu kehtestamist, leides, et inimesed loobuksid nii rohkem isiklikust autost.
“Auto peamise liiklusvahendina tekitabki palju probleeme linnades. Me üldiselt toetame keskkonnasäästlike transpordiviiside arendamist ja näeme, et see on üks meede, mis aitab vaikselt nügida transporti autokesksest transpordist paremate alternatiivide keskseks,” ütles Bolti valitsussuhete juht Henri Arras.
Rahandusministeerium ei soovinud teemat kommenteerida enne, kui ametlik visioon maksust valmis. Oma kommentaarist loobus ka automüüjate ja teenindajate esindusorganisatsioon AMTEL.
Täiendus 3.07.2023
Kuigi ametlikku visiooni sellest, kuidas automaks peaks välja nägema, esitletakse avalikkusele juuli teises pooles, on juba praeguseks selge, et see saab olema üldiselt varamaks. Teisisõnu, see ei saa sõltuma, kui palju keegi reaalsuses autot kasutab, vaid tasuda tuleb ka seisva auto omamise fakti eest – suurusjärgus 5-20 eurot kuus. Maksustamisest ei pääse ka elektriautod ja mootorrattad.
Veidi enne jaanipäeva peeti ametnike ja huvigruppide ümarlaud automaksu teemal, millest võtsid osa teiste seas automüüjate ja -teenindajate, aga ka autoomanike liidu esindajad. Kuigi ümarlaual veel ei esitletud täpset valemit või metoodikat, mida tahetakse vormida automaksu korjamise jaoks seaduseelnõuks, on üldised piirjooned siiski paigas.
Kõigepealt, et see saab olema sisuliselt varamaks, ehk siis tasumise aluseks kujuneb mitte sõiduki tarbimine või selle ulatus, vaid registri andmed. Maksta tuleb seega sõltumata sellest, kas sa sõidad oma autoga iga päev või roostetab see aastaid aia ääres ja on jäänud lihtsalt registrist maha võtmata. Hetkel on teadmata, mis saab hobiautode või vanasõidukite kollektsionääridest, sest nende maksukoormus kujuneks üüratuks, ent eeldatavasti on neil lootus mingile erandile.
Maksustamise aluseks register
MTÜ Eesti Autoomanike Liidu juhatuse liikme Priit Tammeraidi sõnul on tegemist ebaõiglase maksuga, sest valdavalt jäetakse riigieelarve puudujäägiks vajavate summade leidmine vaid ühe ühiskonnagrupi ehk autoomanike kanda. Maks tehakse tulu kättesaamiseks võimalikult lihtsaks ja nii saabki aluseks sõidukite register.
„Kuna tegemist on sellisel kujul, nagu seda tahetakse kehtestada, olemuselt varamaksuga, saavad eriti valusa löögi nende, eri piirkondade inimesed, kel on vaja omada mitut autot eri otstarveteks,“ rääkis Tammeraid „Maal on vajalik talvisteks oludeks hädatarvilik neliveoline auto, samas paljudes peredes kasutatakse suvisteks sõitudeks ka väiksemat ja säästlikumat autot ja nende mõlema pealt tuleb nüüd hakata maksma. Kuna lähtutakse vaid registriandmetest, ei suuna see maks mitte kuidagi mitte kedagi keskkonnahoidlikuma käitumise ehk vähema sõitmise poole. Maksu kehtestamise mõte on seega ainult üks: täita võimalikult efektiivselt eelarvet.“
Keskmiselt kujuneb maksu suuruseks aastas 200-250 eurot auto kohta. Kui arvestada, et paljudes peredes on kaks autot, teeb see lisaväljaminekuks pere kohta vähemalt 500 eurot aastas.
Lisandub registreerimismaks
Kuid see pole veel kõik, sest teise komponendina lisandub autode registreerimise tasu nende sõidukite kohta, mis Eesti registrisse kantakse. Sõiduki registreerimise eest tuleb praegu maksta 130 eurot riigilõivu, millele lisandub registreerimismärkide väljastamise lõiv 62 eurot. Kui suureks kujuneb sellele lisanduv registreerimismaks, ja kuidas see seostub näiteks auto suurusega ning mootori tüübiga, ei ole praegu veel teada. Ilmselt on jutt ikkagi sadadest eurodest, ehkki see tasu on sõiduki kohta seega ühekordne ja puudutab, nagu öeldud, vaid registrisse kannet.
Tammeraid lisas, et autoomanik on praegu isegi kõrgelt maksustatud ja seda kütuseaktsiisi kaudu, sest iga tanklas ostetud liitri hinnast läheb pool riigile. Lisaks on meil niigi juba seadustatud topelt maksustamine, ehk siis aktsiisilt kui maksult arvestatakse omakorda käibemaksu.
„Kõrge kütuseaktsiisi üheks argumendiks läbi aastate on olnud asjaolu, et Eestis puudub automaks,“ sõnas Tammeraid. Anti-rohelisus väljendub tema kinnitusel veel selles, et utiili hakatakse järjest enam saatma vanemaid sõidukeid, millel oleks veel aastateks tarbimisressurssi. Teatavasti on iga sõiduk suurima jälje keskkonnale jätnud juba uuena poodi jõudes.
Tarbimispõhise maksustamise idee on maha kantud
Maksustama kavatsetakse hakata ka elektriautosid ja põhjus on ilmne, ehk siis oht, et sisepõlemismootorite hulga vähenemise ja ökonoomsuse kasvu tõttu langeb kütuseaktsiisi laekumine. Samamoodi peaks praeguse seisuga minema maksustamisele mootorrattad, mis näitab samuti, et jutt on varamaksust, sest tegemist pole ei märkimisväärsete saastajate ega ummikutekitajatega.
Kui veel mai teises pooles arutati veel autode tarbimispõhise maksustamise üle, et maksma peaks ikkagi reaalse kasutamise põhjal, siis nüüdseks on see idee autoomanikke esindava Priit Tammeraidi sõnul lõplikult maha kantud.
Mäletatavasti käis Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov välja idee, et nende asutus on leidnud, et automaks võiks olla läbisõidupõhine. Vastavalt sõidupiirkonnale rakenduksid eri koefitsiendid ja maapiirkonnas oleks need palju madalamad.
Kuna süsteemi rakendamine eeldaks autode varustamist jälgimist võimaldavate GPS-seadmetega, on aga andmekaiste inspektsioon selle mõtte elluviimist tauninud. Sellega tungitaks liigselt inimeste privaatsfääri. Tõenäoliselt oleks sellise projekti elluviimist ka keeruline ette kujutada. Rakendamine ja administreerimine läheksid kalliks ja keeruliseks.
Riigikogu majanduskomisjoni liikme, reformierakondlase Mario Kadastiku sõnul on talle juba automaksu väljatöötamiskavatsus, milles esialgne visioon kirjas, postkasti laekunud. Ent kuni avalikustamiseni, milleks kuluvad veel mõned nädalad, ei ole võimalik täpsemaid detaile kommenteerida.
„Nii palju on selge, et me räägime 5-20 eurost ühe auto kohta kuus – sõltuvalt siis piirkonnast,“ sõnas Kadastik. „Arvesse võetakse mitte ainult mootori võimsust ja auto heitgaaside sisaldust, vaid ka muid parameetreid. Igal juhul ei ole siin juttu paari tuhande eurosest aastamaksust auto kohta, nagu vahepeal on hirmutatud.“
Asja käik peaks välja nägema nii, et kui väljatöötamiskavatsus on juulis avalikustatud, peaks hakatama koguma arvamusi ja ettepanekuid, mille alusel siis peaks valmima juba konkreetne seaduseelnõu. Maksustamise ettepanek tehakse Kadastiku sõnul tõe poolest ka elektriautode suhtes, kuid ilmselgelt väiksemas ulatuses kui sisepõlemismootorite osas. Kadastiku sõnul pole siiski õige öelda, et tegemist oleks automaksu näol vaid varamaksuga: „Eesmärk on inimesi ikkagi nügida rohelisema tarbimise suunas, sest väiksemate autode eest tuleb tasuda vähem.“ Kokkuvõttes kujuneb autoomanike maksustamine seega kolmeosaliseks: aktsiis, registreerimismaks ja aastamaks.
Esialgne visioon avalikuks juuli teises pooles
Rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) on varasemates kommentaarides öelnud, et, et soovib automaksu teemal avada avaliku debati pärast oma puhkust juuli keskpaigas, kui on plaanis tulla välja automaksu eelnõu väljatöötamisekavatsusega.
Võrklaev automaksu sisust seni rääkida pole soovinud. „Ma sisu osas ei annaks praegu üldse kommentaare, sest see ongi selle väljatöötamiskavatsuse mõte, et tullagi nende mõtete ja küsimustega välja ja arutada nende üle,” seisab ERRi 26. juunil avaldatud uudises https://www.err.ee/1609017896/rahandusminister-avab-automaksu-arutelu-juuli-keskel
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Meelis Telliskivi ei soovinud automaksu praegu teada oleva põhjal veel kommenteerida. Sellega oodatakse, kuni väljatöötamiskavatsus on juulis avalikustatud.
Vestlustest teiste ekspertidega joonistub aga üldiselt välja, et võitjate hulka uuest maksust kuuluvad nii uute autode müüjad kui muidugi liisingut pakkuvad finantsasutused. Eriti taustal kus tarbimiskrediitide intressid on võrreldes paljude teiste maadega Eestis väga kõrged. Kuna eeldatavasti langeb suurim maksusurve vanematele diiselmootorite jõul liikuvatele sõidukitele, võib eeldada, et püütakse uuemaid autosid soetada. Samas, nagu on viidanud ka autoomanike liit, tooks maksu kehtestamine kaasa vanemate kasutatud sõidukite turuväärtuse vähenemise.
Täiendus 23.05.2023
Valitsus soovib riigikassa lappimiseks kehtestada uusi makse, teiste hulgas ka automaksu. Kuidas automaks täpsemalt tööle hakkaks, ei ole veel lõpuni ära otsustatud, aga Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov tõi välja, et autosse võiks inimesed omale GPSi paigaldada – küll siis maksuamet teab, kui palju maksu võtta tuleb.
Kui on väga vana auto, kitsad olud, ja seade, mis tuleb paigaldada, maksab 100 eurot.
Loe edasi SIIT
Allikas. Postimees.ee
“Laseri maksustuudios” on teemaks palju kirgi küttev automaks, mille üle arutasid Jürgen Ligi, Andrei Korobeinik, Aivar Kokk ja Madle Lippus.
Kui palju hakkad sina maksma automaksu? Aus vastus: keegi ei tea. “Laseri maksustuudio” põhjal võib väita, et vist ei tea ka valitsus. Kuigi nad teavad, kui palju seda kokku eelarvesse laekuma hakkab.
“Laseri maksustuudio” saates kasutati ka valemit, millega prooviti välja arvutada, kui palju automaks erinevatele mudelitele olema saab. See kalkulaator põhineb Arenguseire keskuse poolt väljapakutud võimalikul valemil, kuidas automaksu võiks koguda. See on üles ehitatud CO2 komponendile, nii nagu plaanib teha ka valitsus.
Automaksu alla lähevad nii sõidu- kui ka veoautod ja bussid
Praeguse plaani järgi lähevad järgmise aasta 1. juulil kehtima hakkava automaksu alla nii M- kui ka N-kategooria sõidukid, lisaks kaalutakse ka näiteks kallimate elektriautode maksustamist, ütles ERR-ile tulevane rahandusminister Mart Võrklaev.
Kuigi koalitsioonilepingus on kirjas, et järgmise aasta 1. juulist hakkab kehtima automaks, pole uue maksu üksikasjad selged. Seni on koalitsiooni poolt vaid välja arvutatud, et riigikassasse peaks see aastas tooma 120 miljonit eurot.
Võrklaev ütles, et plaani järgi lähevad automaksu alla nii M- kui N-kategooria sõidukid ning sellega arvestati, kui arvutati välja mõju riigieelarvele.
“Esmane kalkulatsioon – 120 miljonit eurot – polnud õhust võetud, see oligi arvutatud selle pealt, et M- ja N-kategooria sõidukid maksustada,” lausus ta.
M- ja N-kategooria alla kuuluvad näiteks sõiduautod, bussid, veoautod, maastikusõidukid (mootorsaan, ATV).
Loe ka: Eesti on euroliidus ainus ilma automaksuta riik
Riigile kuuluv autopark ei pääse samuti maksustamisest. “Jah, ka riigi autopark peab vähemalt tavaautoude puhul olema maksustatud, sest kõik peavad olema võrdsed. Sest kui inimesed peavad olema säästlikumad, peab ka riik eeskuju näitama,” ütles Võrklaev.
Võrklaeva sõnul tuleb tõenäoliselt erisusi, kuid sel puhul peab olema kindel, et neid ei hakataks kuritarvitama. Arutatud erisusi veel koalitsioonis pole, kuid pigem vaadatakse sel juhul kaitseväe sõidukite poole, lausus ta.
Uue maksu detailid saavad paika aasta lõpuks. “Tegu on täiesti uue maksu disainimisega ja seetõttu läheb ka sellega aega,” ütles Võrklaev.
Praegu on koalitsiooni poolt välja öeldud, et iga-aastase automaksu suurus sõltub nii sõiduki CO2-heitest kui selle hinnast. Võrklaev lisas, et kallimate autode maksustamise detaile alles töötatakse välja ning eraldi mõeldakse läbi see, kas ja kuidas maksu alla panna ka näiteks kallimad elektriautod.
Andmed autode arvu kohta kõiguvad
Transpordiameti avaandmete järgi on Eestis praegu registreeritud 653 000 M1 või M1G kategooria sõidukit ehk sõiduautot või maastikusõidukit.
Lisaks nendele kahele kategooriale on registreeritud veel 328 000 sõidukit.
Registreeritud sõidukite arv aga ei näita veel seda, palju sõidukeid tegelikult liikleb.
Liikluskindlustuse fondi andmetel oli mullu kuude lõikes Eestis keskmiselt 570 000 kehtiva liikluskindlustuslepinguga M1 ja M1G kategooria sõidukit. Enim oli neid augustis (580 000), vähim veebruaris (558 100).
Eestis kehtib praegu maks ainult veoste vedamiseks mõeldud raskeveokitele, mille registri- või täismass on vähemalt 12 tonni. Selle maksu alla käivad ka 12-tonnise või suurema massiga autorongid.
Raskeveokimaksu tuleb tasuda kord kvartalis. Maksimaalselt ehk 40-tonnise või raskema veoki eest tuleb tasuda aastas umbes 930 eurot, kuid enamjaolt jääb veokite aastatasu alla 200 euro, mõne väiks
Leia kalkulaator SIIT!
Vaata ka videost, kuidas oma auto CO2 näitajat leida: SIIT
Allikas: Tve
