Stressi on kaht liiki: positiivne ja negatiivne stress. Enamik inimesi on kuulnud negatiivsest stressist, aga mitte positiivsest. Kuid just positiivse stressi tõttu läbipõlemist esineb tänapäeval üha rohkem.
Positiivse stressi juures tunnevad inimesed end hästi ja ambitsioonikalt, neil on soov midagi saavutada ja kõike teha, kirjeldas psühhiaater Helena Lass „Terevisioonis“. Paraku aga ei teata, et ka just pikaajaline positiivne stress viib läbipõlemiseni.
„Soov tohutult kõike teha, ambitsiooni ja saavutuse laineharjal sõitmine tekitab teatud sõltuvust ja me ei märka õigel ajal pidurit panna,“ rääkis Lass. Seesugust saavutust ja pidevat pürgimist soodustavad nii tööandjad kui ühiskond tervikuna.
Just positiivse stressi kaudu jõuab suurem osa inimestest tänapäeval läbipõlemiseni, kus läbipõlemise viimase astme puhul on 86 protsenti kattuvus depressiooniga.
Läbipõlemisel on viis astet, mis tähendab et see ei teki üleöö. „See on terve protsess, terve kaskaad, mida on võimalik jälgida.“
Kõik algab olukorrast, kus inimene on pinge all ega tule enam igapäevaste tegevustega toime. Enesekindlus ja keskendumisvõime on langenud. Inimene ärritub kergesti, tekivad konfliktid.
Selleks tulevad mängu kompensatoorsed tegevused ehk inimene püüab veel rohkem pingutada ja võtab appi suuremad kogused kohvi või muud ergutid.
Paraku ei oska inimesed positiivset stressi karta, sest tundub, et see on hea asi, kuna ühiskonnas on kogu aeg räägitud positiivse stressi headest külgedest. Pikaajalise ehk kroonilise stressi, olgu see positiivne või negatiivne, areneb välja nii vaimsetes kui füüsilistes funktsioonides välja haigus. See väljendub sageli neerupealiste kurnatusega.
Läbipõlemisel on viis astet, mis tähendab et see ei teki üleöö. „See on terve protsess, terve kaskaad, mida on võimalik jälgida.“
Kõik algab olukorrast, kus inimene on pinge all ega tule enam igapäevaste tegevustega toime. Enesekindlus ja keskendumisvõime on langenud. Inimene ärritub kergesti, tekivad konfliktid.
Selleks tulevad mängu kompensatoorsed tegevused ehk inimene püüab veel rohkem pingutada ja võtab appi suuremad kogused kohvi või muud ergutid.
Paraku ei oska inimesed positiivset stressi karta, sest tundub, et see on hea asi, kuna ühiskonnas on kogu aeg räägitud positiivse stressi headest külgedest. Pikaajalise ehk kroonilise stressi, olgu see positiivne või negatiivne, areneb välja nii vaimsetes kui füüsilistes funktsioonides välja haigus. See väljendub sageli neerupealiste kurnatusega.
Mida teha pärast?
Läbipõlemist võrldeb Helena Lass hambaaukudega: kui augud on juba väga suured, siis need valutavad ja takistavad söömist. See hetk on juba liiga hilja, et hakata tegelema ennetustööga. Normaalse olukorra taastamiseks on vaja hambaaugud ära parandada ja teha lisategevusi.
Vaimse tervise, täpsemalt läbipõlemise puhul tuleb parandamiseks võtta aeg puhkamiseks.
Neerupealiste kahjustus ei taastu mõne päeva ega ka kuuga. „Teinekord on vaja 3–4 kuud sellist rahulikumat elutempot hoida, sest neerupealistest ei saa stressihormoone ja adrenaliini välja pumbata.“
Mida teha enne?
Helena Lass tõi välja, et vaimsest tervisest rääkides räägitakse enamasti ikka häiretest, mis on juba sümptomite mitte põhjusega tegelemine.
Läbipõlemist võrldeb Helena Lass hambaaukudega: kui augud on juba väga suured, siis need valutavad ja takistavad söömist. See hetk on juba liiga hilja, et hakata tegelema ennetustööga. Normaalse olukorra taastamiseks on vaja hambaaugud ära parandada ja teha lisategevusi.
Vaimse tervise, täpsemalt läbipõlemise puhul tuleb parandamiseks võtta aeg puhkamiseks.
Neerupealiste kahjustus ei taastu mõne päeva ega ka kuuga. „Teinekord on vaja 3–4 kuud sellist rahulikumat elutempot hoida, sest neerupealistest ei saa stressihormoone ja adrenaliini välja pumbata.“
Mida teha enne?
Helena Lass tõi välja, et vaimsest tervisest rääkides räägitakse enamasti ikka häiretest, mis on juba sümptomite mitte põhjusega tegelemine.
Õigesti vaimsest tervisest rääkides ei peaks rääkima depressioonist ja läbipõlemisest, sest neid pole veel saabunud. Selle asemel tuleks vaadata, kuidas oma vaimseid funktsioone korras hoida.
„Inimesed ei saa rakendada neid teadmisi, mida neil pole. Meil ei ole tegelikult koolides vaimse tervise kasvatust, vaid meil on kehaline kasvatus.“
Samuti pole ka töökohtades teadlikkust vaimsest tervisest. Nii tööandjad kui töötajad teavad vaimsest tervisest ühtviisi vähe, nentis Lass.
Üheks viisiks tööstressiga toime tulla võib olla ka hingamispauside tegemine tööpäeva kestel. Hingamistehnikatest rääkis „Terevisioonis“ kliiniline psühholoog Anni Kuusik.
