Surnult sündinud lastele saab nüüd panna nime, toetuste arvestus muutub automaatseks
Riigikogu võttis sel nädalal vastu perehüvitiste seaduse muudatused, millega ka surnult sündinud laste vanematel tekkis õigus sünnitushüvitisele. Lisaks saab nn vaikuse lastele panna nüüd ka nime ning väljatöötamisel on lahendus, mis võimaldab toetusi, mida seni polnud ette nähtudki, arvestada edaspidi automaatselt.
ERR kirjutas mullu novembris, kuidas surnult sündinud laste vanemad avastavad end olukorrast, kus neil pole õigust ei sünnitushüvitisele, isapuhkusele ja -hüvitisele ega ka võimalust panna lapsele nime, sest surnultsünniga ei anta lapsele isikukoodi ning teda ei kanta rahvastikuregistrisse.
Toonane rahvastikuminister Riina Solman võttis küsimuse lahendada ning algatas seadusemuudatuse, millega surnult sündinud laste (st sünnid alates 22. rasedusnädalast kuni ajaliste surnultsündideni) vanematel tekib õigus sünnitushüvitisele ning isadele laieneb õigus võtta traagilise sündmuse järel tasustatud isapuhkust. Riigikogus läbis seadusemuudatus sel nädalal kolmanda lugemise.
Isadel, kes ei ole kasutanud õigust täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib nüüd õigus täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist. Emadel, kellel ei olnud seni õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva jooksul alates lapse sünnist.
“On oluline, et lapsevanemad saaksid kurva sündmuse järel võimaluse üksteist toetades leinata ning katta ka osaliselt tehtud kulusid, mistõttu otsustasime laiendada vanemahüvitise maksmist ka surnultsündide korral. Jätkub arutelu, millises riiklikus registris jäädvustada tulevikus surnult sündinud lapse nimi,” lubas teema Solmanilt üle võtnud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
