Sel kevadel pidid põhikoolilõpetajad teist aastat järjest tegema lõpueksamid juba enne õppeaasta lõppu, kuid esimest korda läksid arvesse kõik eksamitulemused. Kuigi muudatuste eesmärk oli vähendada õpilaste pinget ja muuta edasiõppimine sujuvamaks, ütlevad koolijuhid ja õpilased, et tegelikkuses on segadust ja stressi hoopis rohkem.
Tartus tunnistavad mitmed koolijuhid, et reformi positiivseid külgi on raske leida ning loodetud selgust pole uus süsteem toonud.
Miina Härma gümnaasiumi 9. klassi õpilane Marta Aab ütles, et ühest küljest on hea tunne saada eksamid tehtud juba enne emadepäeva, kuid samas jäi kordamiseks ja konsultatsioonideks liiga vähe aega.
„Väga palju muret oli selle pärast, kas me üldse jõuame kogu materjali enne eksameid läbi võtta. Kui eksamieelsel päeval selgub, et ma näiteks ei oska algebrat, siis mida ma enam teha saan?“ rääkis ta.
Lisapinget tekitas õpilastele ka uus kord, mille järgi lähevad nüüd arvesse kõik eksamitulemused ning eksamit uuesti teha enam ei saa, välja arvatud haiguse korral.
Harno hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar kinnitas, et lapsevanemate pahameel on olnud märgatav.
„Oleme saanud palju kõnesid vanematelt, kes soovivad, et nende laps saaks eksamit uuesti teha ja parema tulemuse saavutada. Näiteks kui õpilane sai 24 protsenti maksimumist, siis varasemalt oli tal võimalus teha koolieksam. Nüüd liigub ta edasi sama tulemusega,“ selgitas Ilosaar.
Kuigi eksamid on läbi, ei tähenda see õpilaste jaoks kooliaasta lõppu. Marta sõnul tuleb nüüd kiiresti teha ära kõik kontrolltööd, mis eksamiperioodi tõttu edasi lükkusid.
Ka Tartu Variku koolis jätkatakse matemaatika õppimist pärast eksamit. Koolijuht Peeter Kikas tunnistas, et ajanappuse tõttu jäeti osa teemadest enne eksamit teadlikult õpetamata, sest neid eksamil ei küsitud. Samas võivad samad teadmised osutuda vajalikuks gümnaasiumide sisseastumiskatsetel.
Kikase sõnul oli süsteem kaks aastat tagasi palju selgem.
„Varem said eksamid tehtud, kõik oli korras ja õppeaasta lõppes loogiliselt ära. Praegu venivad parandused ja järeltööd juunini välja ning õpetajad peavad ise välja mõtlema, kuidas ülejäänud aega sisustada,“ rääkis ta.
Üks peamisi põhjuseid, miks eksamid toodi varasemaks, oli soov, et tulemused oleksid enne gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse kandideerimist teada. Tartu gümnaasiumide juhid ütlevad aga, et põhikooli lõpueksamite tulemused ei ole piisavad õpilaste eristamiseks ning ühiskatsed jäävad endiselt alles.
Tartu Jaan Poska gümnaasiumi direktor Mari Roostik märkis, et lõpueksam ei ole mõeldud sisseastumiseksamiks.
„Kui meil kandideerib 1800 õpilast ja sadadel neist on peaaegu samad tulemused, siis ainult lõpueksamite põhjal ei ole võimalik valikuid teha. Need eksamid annavad küll mingi indikatsiooni, kuid ei ole piisavalt diferentseerivad,“ selgitas ta.
Roostiku hinnangul vajab kogu reform kiiret ja põhjalikku analüüsi.
Tema sõnul on õpetajad ja koolijuhid juba pikalt hoiatanud, et motivatsioon kukub pärast eksamite lõppu järsult ning õpilaste jaoks muutub ülejäänud õppeaasta mõttetuks.
„Me peame päriselt hindama, kuidas eksamite varasemaks toomine on mõjutanud õpilasi, õpetajaid ja õpimotivatsiooni. Selliseid suuri muudatusi ei saa teha lihtsalt lootuses, et kõik toimib,“ ütles Roostik.
Ka varasem tagasiside näitas rahulolematust. Harno juht Alge Ilosaar kinnitas, et paljud koolid on palunud eksamid tagasi õppeaasta lõppu viia.
„Nüüd, kui teine aasta on möödas, oleks täiesti õige hetk hinnata, kas see muudatus täitis oma eesmärgi,“ sõnas ta.
Tartu Variku kooli direktor Kikas usub, et reform on hoopis stressi suurendanud.
„Mõte oli hea — vähendada õpilaste pinget eksamite ja sisseastumiskatsete vahel. Tegelikult on stressi minu hinnangul nüüd rohkem kui varem,“ ütles ta.
Haridus- ja teadusministeerium tunnistab, et segadust ja ärevust on tekkinud, kuid eksamite tagasi viimist õppeaasta lõppu praegu ei kaaluta.
Ministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Hele-Liiv ütles, et enne lõplike järelduste tegemist tuleb ära oodata kogu vastuvõtuprotsessi tulemused.
„Me ei saa veel öelda, et süsteem on ebaõnnestunud, sest suur osa edasiõppimise protsessist seisab alles ees,“ märkis ta.
Loe teisi uudiseid SIIT
