Lähis-Ida sõjast põhjustatud energiakriis on toonud Euroopa suurtele nafta- ja gaasiettevõtetele rekordilised kasumid ning samal ajal vallandanud uue poliitilise vaidluse nende ülemäärase tulu maksustamise üle.
Briti energiagigant Shell lõpetas neljapäeval suurte energiatootjate kvartalitulemuste hooaja, teatades ligi 5,7 miljardi dollari ehk umbes 4,8 miljardi euro suurusest puhaskasumist. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas ettevõtte kasum 19 protsenti.
Shelli sõnul vedasid tulemusi eelkõige nafta ja gaasi järsult kallinenud hinnad, suuremad rafineerimiskasumid ning tugevad tulemused energiakauplemises.
Sarnast edu näitas ka BP, kelle kasum ulatus 3,84 miljardi dollarini, samal ajal kui Prantsuse TotalEnergies suurendas oma kasumit koguni 51 protsenti, teenides 5,8 miljardit dollarit.
Kui Euroopa energiakontsernid lõikasid kriisist märkimisväärset kasu, siis USA ettevõtted ExxonMobil ja Chevron nägid kasumite vähenemist. Analüütikute hinnangul mõjutasid neid ebasoodsad turutingimused ja ajastusprobleemid toodete müügi ning tarnimise vahel.
Energiaturud paiskas segadusse USA-Iisraeli konflikt Iraaniga, mille järel Teheran blokeeris strateegilise Hormuzi väina — ühe maailma olulisema energiatransiidi koridori. Selle tulemusel vähenesid naftatarned järsult ning hinnad tõusid kiiresti.
Brenti toornafta hind kerkis märtsis keskmiselt ligi 100 dollarini barreli eest ning jõudis kohati isegi 120 dollarini. Enne sõjategevuse puhkemist veebruari lõpus maksis barrel ligikaudu 70 dollarit.
Kõige rohkem võitsid olukorrast Euroopa suurfirmad Shell, BP ja TotalEnergies, kelle tugevad energiakauplemise üksused võimaldasid kriisi ja hinnakõikumisi enda kasuks pöörata.
SPI Asset Managementi analüütiku Stephen Innesi sõnul meenutasid Euroopa energiagigandid sel kvartalil pigem keerukaid finantskauplejaid kui traditsioonilisi naftafirmasid.
„BP, Shell ja Total teenisid kasu mitte ainult kõrgematest hindadest, vaid ka kogu turu turbulentsist,“ märkis ta AFP-le.
Kasumiplahvatus on nüüd toonud Euroopas kaasa uued nõudmised kehtestada energiakontsernidele karmimad maksud. Keskkonnaorganisatsioon Friends of the Earth süüdistas fossiilkütuste ettevõtteid sõjakriisi pealt hiigelkasumite teenimises ning kutsus valitsusi neid rangemalt maksustama.
Suurbritannias kehtib juba praegu Põhjamere nafta- ja gaasitootjatele erakorraline energiakasumi maks, mis ulatub 38 protsendini ning lisandub sektoris kehtivale 40-protsendilisele ettevõttemaksule. Maks jääb jõusse vähemalt 2030. aastani.
Kasvavad kasumid on aga pannud poliitikud nõudma veelgi karmimaid samme. Briti energiaminister Ed Miliband kritiseeris avalikult ettevõtete „ülemääraseid kasumeid“, samal ajal kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovib kogu Euroopa Liidu üleselt reageerida energiafirmade ootamatutele hiigelkasumitele ja spekulatiivsele käitumisele.
Analüütikute hinnangul võivad energiahiiud teenida rekordilisi summasid ka järgmistes kvartalites, sest geopoliitilised pinged ei näita vaibumise märke.
Oxfordi ülikooli energiasüsteemide vanemlektor Adi Imsirovic usub, et konflikt võib hoida energiaturud pinges veel pikemat aega.
„Ma ei usu, et see kriis kiiresti lõpeb,“ märkis ta. „See tähendab, et hinnad võivad jääda kõrgele kauemaks, kui paljud loodavad.“
Kõrged hinnad võivad samal ajal käivitada uusi nafta- ja gaasiprojekte. TotalEnergies on juba vihjanud plaanidele investeerida väiksematesse, kiire tootmisvõimega maardlatesse.
Analüütikute sõnul eelistavad ettevõtted siiski ettevaatlikumat strateegiat ning keskenduvad odavamatele ja geopoliitiliselt turvalisematele projektidele, selle asemel et minna agressiivselt massiivsele laienemisele.
Viimastel aastatel on mitmed suured energiakontsernid, sealhulgas BP ja Shell, vähendanud oma kliimaeesmärke, et jätkata fossiilkütuste tootmise laiendamist. Ka TotalEnergies tunnistas hiljuti, et ei saa enam garanteerida oma 2050. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärgi täitmist, sest maailm ei ole nende hinnangul valmis naftast loobuma.
Samas on kriis toonud taas fookusesse taastuvenergia tähtsuse energiajulgeoleku tagamisel. Ekspertide sõnul jälgitakse toimuvat tähelepanelikult kõigis maailma pealinnades.
Loe teisi uudiseid SIIT
