www.minuaeg.com
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu vähendab koolides vaktsineerimisega seotud bürokraatiat, täpsustab nakkushaigustega seotud mõisteid ja nõudeid ning paneb paika kaasaegsed haiguspuhangute ning kriiside puhul käitumise põhimõtted.
Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo selgitas, et muudatuse eesmärk on vähendada tarbetut bürokraatiat ja parandada vaktsineerimise kättesaadavust.Ta viitas, et muu hulgas täpsustatakse eelnõuga, et vaktsineerimisega nõustuvad vanemad ei pea edaspidi esitama kooliõele eraldi kirjalikku vaktsineerimisega nõusolekut. “Kirjaliku nõusoleku nõudmisest loobumine aitab muuta vaktsineerimise korralduse sujuvamaks ning tagab, et rohkem lapsi jõuab õigel ajal vaktsineerimiseni,” ütles Riisalo.
Esimees rõhutas, et vaktsineerimine on kõige tõhusam kaitse nakkushaiguste vastu. “Paraku on laste vaktsineerimise hõlmatus viimase kümne aasta jooksul olnud languses. Eelmisel aastal jõudsime kriitilise tasemeni, kus ligikaudu veerand lastest ei ole saanud immuniseerimiskava kohaseid vaktsiine,” ütles Riisalo.
Ta lisas, et vaktsineerimine jääb ka edaspidi vabatahtlikuks. Samas rõhutas ta, et vaktsineerimise langus seab ohtu ka need lapsed, keda ei saa tervislikel põhjustel vaktsineerida. Riisalo sõnul tuleb vaktsineerimise edendamiseks tegutseda mitmel suunal. “Ühelt poolt peame jõulisemalt vastu astuma vaktsiinivastasele hirmutamisele ning libameditsiini levitamisele. Teiselt poolt tuleb eemaldada ebavajalikud takistused nende perede teelt, kes soovivad oma lapsi vaktsineerida. Käesolev eelnõu aitab seda teha,” lisas ta.
Eelnõu ettekandjaks määratud Irja Lutsar toonitas, et praegu kehtiv, üle 20 aasta vana seadus ei vasta tänase päeva teadmistele ja nõuetele. „See ilmnes eriti reljeefselt pandeemia ajal ja selle eelnõuga viiakse nakkushaiguste ennetamine ja tõrje Eestis kaasaegsele tasemele,“ sõnas ta ja lisas, et nakkushaigused puudutavad igapäevaselt paljusid valdkondi ja peaaegu iga Eesti inimest.
„Eelnõu kaasajastab nakkushaigustega seotud termineid, defineerib selgelt eriti ohtliku nakkushaiguse ja kehtestab käitumise ja vastutuse nõuded erinevateks olukordadeks. Arvesse on võetud pandeemia kogemust ning kaasajastatud kriisides käitumise põhimõtteid,“ selgitas Lutsar. Lisaks tõi ta esile, et eelnõu vastuvõtmisel suureneb ka inimeste tervise kaitse hooldekodudes. Seletuskirja järgi eelnõuga laiendatakse infektsioonikontrolli nõudeid tervishoiuasutustest ka teistesse kõrge riskitasemega keskkondadesse, sealhulgas ööpäevaringsetesse hoolekandeasutustesse.
Sotsiaalkomisjon tegi ettepanekud võtta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse eelnõu (889 SE) Riigikogu täiskogu päevakorda 4. mail ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.