Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas täna kahel istungil perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid. Reformierakonna fraktsioon esitas tähtajaks 1657 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon kolm muudatusettepanekut.
Mõlema fraktsiooni muudatusettepanekuid hääletati kimpudena. Nii Reformierakonna kui ka sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekute kimbu poolt hääletas neli ja vastu kuus komisjoni liiget, seega ei leidnud kumbki muudatuste kimp heakskiitu.
Komisjon otsustas eelnõu arutelu jätkata esmaspäevasel korralisel istungil ja panna siis hääletusele komisjonipoolsed muudatusettepanekud.
Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) algatati 54 Riigikogu liikme allkirjaga 12. mail. 30. mail läbis eelnõu täiskogus esimese lugemise. 1. juunil võtsid neli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni saadikut oma allkirjad eelnõult tagasi. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 1. juunil kell 15.
Eelnõu seletuskirja järgi tõuseks lapsetoetus eelnõu seadusena kehtima hakkamisel esimese ja teise lapse eest 100 euroni praeguse 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi oleks lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Samuti on eelnõu järgi plaanis tõsta kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus varasema 300 euro asemel ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritaks toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltuks 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
