Soomlaste ostujõud on langenud 2008. aasta tasemele. Täistööajaga palgasaajate reaalpalk on alates 2021. aastast nii tugevalt langenud, et vastavat langust tuleb otsida 1970ndate aastate lõpust 1980ndate aastate alguseni.
Soome statistikaameti eile reedel, 26. mail avaldatud esialgsed andmed näitavad, et 2023. aasta esimeses kvartalis langes reaalpalk aasta varasema ajaga võrreldes 4,8 protsenti.
Suurem langus peatus eelmise aasta lõpus, kuid kuivõrd langus on kestnud kaua, on üldpilt nukker. Tarbijahindade kiirenenud tõusutempo nõrgendas eelmisel aastal palgasaajate reaaltöötasu kõige enam viimase 60 aasta jooksul ja seetõttu on langus jätkunud.
Arengut kommenteerisid Iltalehtile OP grupi vanemturuökonomist Jari Hännikäinen ja Lähi-Tapiola ökonomist Hannu Nummiaro, kes reedel sotsiaalmeedias asjas seisukoha võtsid ja sellega seotud graafikud avaldasid.
Majandusteadlaste hinnangul kulub ostujõu naasmiseks kollapsieelsele tasemele vähemalt aastaid.
See on majapidamistele pikaajaline löök, ütleb Hännikäinen.
Lihtsustatult on küsimus selles, et kuigi palgad on tõusnud, on hinnad tõusnud kiiremini: isegi kui raha on rohkem, saad osta vähem kui varem.
Hannu Nummiaro nendib, et praegune inflatsioon sai alguse koroonast taastumisega ja Venemaa rünnak Ukrainale süvendas seda veelgi. Sõda ja sellega kaasnev energiakriis vallandas inflatsiooni ja seepärast oleme praegu languses, lisab ta.
Energia hind on langenud, kuid inflatsioon lihtsalt jätkub. Kui inflatsioonitsükkel algab, levib see Nummiaro sõnul ulatuslikult.
Soome statistikaameti esialgsed andmed ei võta maksustamise muutusi arvesse, mistõttu võis jaotamata kasumi ostujõu areng nominaalkasumi reaalsest arengust mõnevõrra erineda.
Jari Hännikäineni sõnul on keskpangad nüüd võtmepositsioonil. Inflatsioon tuleb kontrolli alla saada, muidu probleemid süvenevad.
Hännikäinen nendib, et tarbijate mõju majandusele pole siin nii tugev kui USA-s, kuid tähtsus on siiski suur.
Kui tsüklit ei õnnestu katkestada, võib halvimal juhul olla tagajärjeks pikaajaline vindumine.
Kui ostujõud väheneb, tõmbavad tarbijad rahakotirauad koomale. Seda hakatakse nägema ettevõtetes, kes peavad kohanema muutunud majandusolukorraga. See ähvardab mõjutada tööhõive olukorda, mis omakorda mõjutab tarbijaid, ütleb Hännikäinen.
Hännikäinen ja Nummiaro loodavad, et olukord hakkab vaikselt paranema.
Nummiaro hinnangul on rahapoliitika osas vajalikud meetmed enamasti juba toimunud. Inflatsiooni rahustab ka koroonast tingitud pudelikaela efekti leevenemine ja energiahindade naasmine normaalsemale tasemele.
Nummiaro sõnul võib tänavu trend jätkuda, kuid järgmisel aastal peaks see pöörduma. Järgmisel aastal jääb inflatsioon hinnanguliselt kahe ja kolme protsendi vahele. Kui palgalahendusi tehakse, siis need kindlasti ületavad seda, märgib ta.
Tõus peaks siiski olema langusest tunduvalt aeglasem. Kui palgad tõusevad protsendipunkti võrra rohkem kui hinnad, siis räägime vähemalt aastatepikkusest protsessist. Varasemale tasemele jõudmine saab olema üsna pikaajaline ülesanne, resümeerib Hännikäinen.
Eestinen.fi
