Sotsiaalmeediasse on pandud video Soome kurkide hinnast Poola toidupoes ja see on tekitanud hämmingut.
Videos on näha poes kurgid, kus vähemalt osa neist tundub olevat Soome päritolu. Kurgid on kilepakendites, millel on Soome lipp ja nimi Siggpac. Siggpac on Närpiös asuv ettevõte, mis on spetsialiseerunud kurkide kasvatamisele.
Kõige enam köidab aga tähelepanu kurkide madal hind. Videost on näha, et kurkide tüki hind on 2,93 Poola zlotti ehk umbes 62 senti.
Väljaande Helsingin Sanomat andmetel on Tiktokis ja Twitteris jagatud video filmitud Auchani kaupluses.
Poekett teatab oma kodulehel, et müüb kurki veidi kõrgema hinnaga. Muu hulgas müüakse Soome, Kreeka ja Türgi kurke hinnaga 3,98 Poola zlotti kurgi kohta. Eurodes on see umbes 85 senti.
Võrdluseks, näiteks S-grupi kodulehel on Soome kurgi kilohinnaks 4,99 eurot. Üksiku kurgi hind jääb 1,75 euro kanti.
Ka paljudes K-toidupoodides on hind sama. Näiteks Ruoholahti K-Citymarketis on Soome kurgid kilohinnaga 4,99 eurot ja tükihinnaga 1,75 eurot. Hind on arvutatud keskmise kaalu järgi, kuid tegelik hind on erinev.
Poola pole ainus koht väljaspool Soomet, kust saab Soome kurki odavamalt kui kodust. Näiteks Soome kurke müüakse Tallinnas Prismas hinnaga 1,99 eurot kilo.
Kurkide müügihinna määramine on alati kasvataja ja ostja vaheline asi, ütles Soome Aiandusliidu tegevdirektor Niina Kangas.
Kurke müüv kauplus ja kurgikasvataja lepivad omavahel kokku müügihinna ning tarbijatele kurke müüv pood otsustab, mis hinnaga kurgid välja müüb. Seetõttu ei oska Kangas täpsemalt hinnata, miks on Soome kurgi hind välismaal odavam kui kodumaal.
„Siseturul määrab hinna pakkumine ja nõudlus,” ütles Kangas.
Kurgifirmast Siggpac Helsingin Sanimatel kedagi intervjueerida ei õnnestunud.
Soome SOK kaupluseketi tootegrupi juhi Veli-Matti Puhakka sõnul on praegu Eesti Prismades müügil olevad Soome kurgid nn kõverad kurgid, mis on võrreldes „esmaklassiliste” kurkidega soodsamad ja erilisema kujuga.
Tema sõnul on samad kumerad kurgid müügil ka Soome suurimates Prismades hinnaga 1,79 eurot kilo.
Puhakka sõnul on tegemist „täiesti erineva tootega kui esmaklassiline kurk”.
„Näiteks pole plastkilet üldse ümber. Meelega ei kasvatata neid kõveraid kurke, vaid need on tootmise kõrvalsaadus, mille saadavus on erinev,” rääkis Puhakka.
Kurkide liigitamisel erinevatesse kvaliteediklassidesse pole midagi erakordset.
„Põhjuseks on rahvusvahelised kvaliteedinormid, mille järgi määratletakse, millist toodet saab nimetada esimeseks ja millist teiseks kvaliteediks,” ütles Kangas.
Määratlus kajastub hinnakujunduses, kuid teisalt võib erinevate toodete hinda mõjutada ka erinev käibemaksumäär.
„Eesti hinnatase on nagunii teine,” ütles Puhakka.
Aastal 2021 toodeti Soomes 53 miljonit kilogrammi kurki. Niina Kangase sõnul süüakse Soomes ära valdav osa Soomes kasvatatud kurkidest.
„Soomlased on kurgirahvas. Kurk on ilmselt meie kõige populaarsem köögivili koos porgandiga.”
Soomes mõjutavad kurgi hinda nii saadavus kui tootmiskulud. Kangas juhib tähelepanu, et erakordselt kõrge elektrihind on viimasel ajal ka kasvuhoonetalunikud proovile pannud.
„Õnneks on kodumaised kurgid ja muud kodumaised juurviljad aga soomlastelegi kättesaadavad ja ilmselt jätkub ka välismaale viimiseks.”
eestinen.fi
