Riigikogu võttis täna vastu kolm seadust ning lõpetas kolme eelnõu teise lugemise, muu hulgas läbis teise lugemise eelnõu, millega sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform.
Riigikogu võttis 78 häälega vastu valitsuse algatatud kohtuekspertiisiseaduse (644 SE), mille eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonna praktilised probleemid. Täpsema sõnastusega tagatakse eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi kohustuste selgem regulatsioon ning ekspertiisi ja uuringu eristamine.
Muudatustega luuakse ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsioon, korrastatakse andmekogude ja registrite reguleerimist, liidetakse sõrmejälgede ja DNA-register üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks. Veel muudetakse ekspertiisiasutuse rolli regulatsioon tegelikkusele vastavaks, ekspertiiside hinnakiri viiakse seadusest välja valitsuse määruse tasandile ning seadusega kehtestatakse ekspertiiside rahastamise alused.
Uue regulatsiooni üks eesmärk on kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus. Paindlikkus tagab eelkõige parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt.
Õiguskomisjon täiendas eelnõu teise lugemise eel muudatustega, mis on vajalikud täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele üleminekuks. Ühtlasi luuakse muudatustega kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele. Komisjon toetas ka ekspertiisimääruse ja ekspertiisiakti vorminõuete muutmist, et lihtsustada nende vormistamist ja kaotada tarbetud bürokraatlikud nõuded.
Riigikogu võttis 60 häälega vastu valitsuse algatatud biotsiidiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (700 SE), millega muudetakse biotsiidilubade menetlemise riigilõivude ja tasude struktuuri ja suurust ning viiakse seadus kooskõlla ELi direktiiviga, mis käsitleb biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist.
Biotsiidiseaduses tehakse ka tehnilist laadi muudatusi, näiteks täpsustatakse kahjulike organismide tõrjumist puudutavaid sätteid, mis on seotud nõudega käte desovahendite kasutusjuhendite kättesaadavuse kohta avalikus kohas ja võimalusega avalikus kohas desovahendite konteinereid täita avatud pakendist. Lisaks koondatakse riiklik järelevalve ühe toote liigi või sihtotstarbe järgi ühe ameti alla, et vältida järelevalve dubleerimist.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse (714 SE), millega nähakse valitsusele või tema volitatud ministrile ette võimalus volitada halduslepinguga haldusülesanne täitmiseks riigi sihtasutusele või riigi osalusel asutatud sihtasutusele, et kasutada Euroopa Liidu toetust ja välisabi. Kui haldusülesanne antakse üle, lepitakse halduslepingus kokku ka haldusülesande täitmise rahastamise alused ja ulatus.
Muudatus võimaldab paindlikult valida toetusprogrammide rakendamiseks koostööpartnereid, kes vaatavad taotlused läbi, hindavad neid, teevad rahastamise otsused ning nõuavad vajadusel raha tagasi.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 58 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis kolm eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (633 SE), mis muudab maakohtute juhtimisstruktuuri ja näeb ette kohtunike spetsialiseerumise. Eelnõu kohaselt viiakse kõik maakohtud üle kohtumaja põhiselt juhtimiselt valdkondlikule juhtimisele. Samuti sätestatakse eelnõuga seaduse tasandil ringkonnakohtutes kolleegiumide loomine.
Eelnõu näeb ette kohtunike spetsialiseerumise haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnale ning edaspidi hakkavad kohtunikud kandideerima ametisse maakohtu tsiviil- või süüteoosakonda ja ringkonnakohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi. Kohtuniku üleviimise ühest osakonnast või kolleegiumist teise otsustab kohtuniku avalduse alusel kohtu esimees. Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, mille kohaselt peab esimees seejuures ära kuulama osakondade puhul kohtu üldkogu ja kolleegiumide puhul kolleegiumide esimeeste arvamuse.
Maakohtutes kaotatakse kohtute aseesimeeste ja kohtumaja juhtide ametikohad ning edaspidi nimetatakse neljaks aastaks ametisse tsiviil- ja süüteoosakonna juhatajad. Komisjoni tehtud muudatuse kohaselt peab maakohtu esimees enne osakonnajuhataja nimetamist ära kuulama vastava osakonna kohtunike arvamuse.
Kohtunike suurema spetsialiseerumise ja menetluspraktika ühtlustamiseks viiakse kõigi registriasjade menetlemine Tartu Maakohtusse ning Pärnu Maakohtusse luuakse kogu Eestit teenindav ja üle Eesti igas maakohtus paiknevate teenistujatega eestkoste järelevalve osakond.
Ühtlasi luuakse eelnõuga süsteem, mis toetab kohtujuristide professionaalsuse tõstmist ja kohtunikuametiks valmistumist. Eelnõuga ühtlustatakse ka kohtujuristide ja kohtunikuabide ametisse nimetamist ja hõlbustatakse süsteemisisest liikumist. Muudatuste kohaselt nimetab kohtunikuabid ametisse maakohtu esimees ning nende arvu määrab minister, olles kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Lisaks tõstetakse eelnõuga kohtunikuabide palka, mis hakkab olema 50 protsendi asemel 65 protsenti esimese astme kohtuniku ametipalgast.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud soodustingimustel vanaduspensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (710 SE), millega sätestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform. Kavandatud on pikaajaline üleminek, mis võimaldab sooduspensioni määramiseks puuduoleva staaži juurde omandada või olukorraga kohaneda ja valmistuda vajaduse korral karjääripöördeks.
Eelnõu järgi saab juurde omandada vähemalt pool nõutavast soodusstaažist. Kui sooduspensioni määramiseks on staažinõue 12 aastat ja kuus kuud või vähem, saab täiendavat staaži juurde omandada kuni 2030. aasta 31. detsembrini ning pikema staažinõude korral 2036. aasta 31. detsembrini. Erandina kehtestatakse soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide puhul pikem üleminekuperiood neile, kes töötavad all- ja pealmaa mäetöödel põlevkivi kaevandamise, töötlemise või rikastamise alal. Selles valdkonnas töötamist arvestatakse soodusstaaži hulka kuni 2049. aasta 31. detsembrini.
Pension määratakse kehtiva seaduse alusel juhul, kui on täidetud pensioni saamiseks kõik seadustes sätestatud nõuded, nagu soodusstaaž, üldstaaž ja sooduspensionile õigust andev vanus. Nendel, kellel on soodusstaaž juba eelnevalt omandatud, ei ole vaja täiendavat staaži juurde teenida ja neile määratakse pension, kui neil on selleks kõik nõuded täidetud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Marika Tuus-Laul ja Marko Šorin Keskerakonna, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme ja Kalle Grünthal Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tarmo Kruusimäe Isamaa fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Ettepanekut toetas 33 ja selle vastu hääletas 46 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu (639 SE), millega luuakse õiguslik raamistik välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamiseks. Eelnõu reguleerib, millistel tingimustel ja korras hinnatakse kolmandate riikide välisinvestorite või nende kontrolli all olevate ettevõtjate usaldusväärsust juhul, kui välisinvestor soovib osaleda Eesti julgeoleku või avaliku korra seisukohalt olulises majandusvaldkonnas, tehes investeeringu kindlates sektorites tegutsevasse ettevõtjasse.
Sihtettevõtjate ringi, keda puudutavate välisinvesteeringute puhul hinnatakse mõju julgeolekule ja avalikule korrale, kuuluvad näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega ettevõtjad, sõjalise või kahese kasutusega kauba tootjad või tarnijad, riigikaitseobjektide omanikud, teatud meediaettevõtjad ja transporditaristute valdajad.
Välisinvesteeringu loa annab eelnõu kohaselt Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, olles selle eelnevalt kooskõlastanud erinevate ministeeriumite ja muude valitsusasutuste esindajatest koosneva välisinvesteeringukomisjoniga. Välisinvesteeringu luba ei anta, kui see ohustab Eesti või muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda.
Kahe eelnõu teine lugemine katkestati
Juhtivkomisjoni ettepanekul katkestas Riigikogu valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE) teise lugemise. Eelnõu aitab maapõueseadust paremini rakendada ja valdkonda selgemalt reguleerida. Eelnõu näeb ette, et maavarade komisjon hakkab lisaks Keskkonnaministeeriumi valdkonnale nõustama ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonda.
Eelnõuga laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel, kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta.
Eelnõuga muudetakse kaevandatud põlevkivi koguse tagantjärele taotlemine paindlikumaks. Nimelt võimaldatakse taotleda tagantjärele kaevandatud põlevkivi kaevandamismahtu 1. juulini, kui eelneva aasta 1. septembri seisuga on vaba kaevandamismahu jääki. Samuti nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heiki Hepner Isamaa ja Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist.
Samuti katkestas Riigikogu juhtivkomisjoni ettepanekul majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) teise lugemise. Eelnõu eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut, luues taastuvenergia edendamist soodustavad eeldused.
Praegu puudub taastuvelektrit tootma hakata plaanival ettevõtjal motivatsioon oma tootmise võimalikult kiireks väljaehitamiseks ja liitumispunkti kiireks kasutuselevõtuks ning see on saanud tuntavaks takistuseks uute elektrijaamade ehitamisele ja võrguga ühendamisele. Kui elektrivõrgu ressurss on märkimisväärses mahus broneeritud, kuid tootmisi ei ehitata mõistliku aja jooksul valmis, broneeringutest aga ei loobuta, siis ei mahu võrku kasutama tootjad, kes ka tegelikult elektrit toodaks.
Eelnõu lahendab fiktiivsete broneeringute probleemi, andes võrguettevõtjatele õiguse võtta broneeritud elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest põhjendatud tasu 38 000 eurot MWa kohta aastas. Uued tootmisambitsiooniga liitujad peavad võrguga liitumise lepingu sõlmimisel tasuma ka tagatise 38 000 eurot MWa. Kui tootmine päikesepaneelide puhul ühe ja muude tehnoloogiate puhul kahe aasta jooksul käivitub, saab elektritootja tagatise tagasi. Nõue kehtib tootmisseadmetele, mis on suuremad kui 15 kW, seega kodutarbijad ei pea deposiiti tasuma.
Peale selle sätestab eelnõu võrguettevõtjatele võimaluse osta kaoenergiat taastuvast allikast toodetud energiana. Täpsustatakse ka vähempakkumistega seotut – tagatis tuleb edaspidi esitada kõigil vähempakkumisel osalejatel, sõltumata tootmisseadme suurusest. Ehitusseadustikku ja maapõueseadustikku tuuakse maardla vahekasutuse nõuded ehk edaspidi on võimalik maardlatele rajada 35 aastaks taastuvenergiaehitisi. Samuti tuuakse atmosfääriõhukaitse seaduse ja vedelkütuse seadusesse vesiniku mõiste. Selle tulemusel saab transpordi taastuvenergiale ülemineku eesmärgi saavutamisel arvesse võtta ka vesinikku, kui seda kasutatakse näiteks maanteetranspordis.
Teise lugemise eel viis majanduskomisjon eelnõusse muudatuse, mis võimaldab taastuvelektrijaamade planeeringutele kuluvat aega kuni kahe aasta võrra lühendada. Peale selle soovitakse muuta looduskaitseseadust, et näiteks elektrituuliku rootor võiks ulatuda ehituskeeluvööndisse ilma, et ehituskeeluvööndi pindala peaks vähendama. Ka mereala avalike konkursside korraldus muutub lihtsamaks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kalle Grünthal ja Peeter Ernits Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Kristen Michal Reformierakonna ja Mihhail Korb Keskerakonna fraktsioonist.
Seitse eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (738 SE), mille üks eesmärk on ajakohastada viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele. Kuna eelnõu algatamise ajaks ei olnud Euroopa Komisjon uusi riigiabi suuniseid ja uut grupierandi määrust vastu võtnud, täitis majanduskomisjon eelnõus olnud lüngad esimese lugemise eel vajalike viidetega Euroopa Komisjoni õigusaktidele.
Eelnõu teine eesmärk on lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundus- või muul maal, sest tõrjeabinõude rakendamise kohustus on andnud soovitud tulemuse, umbrohu laialdane levik on vähenenud ja põllumajandusmaa kasutajad teevad oma põllumaal järjepidevat umbrohutõrjet, sealhulgas tuulekaera tõrjet, ka ilma riikliku sekkumiseta.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE), mis parandab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajate võimalusi pakkuda e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid, nagu ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-IDga allkirja andmist või isiku tuvastamist.
Praegu võivad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid pakkuda juhul, kui kahju tekkimisel on selle hüvitamise tagamiseks sõlmitud kindlustuspakkujaga vastutuskindlustusleping. Kuna Eesti turg on väike ja kohalikele teenusepakkujatele on nišiteenuse väljaarendamine kulukas, ei pakuta aga Eesti turule soovitud mahus erialast vastutuskindlustust.
Selleks, et teenuse osutamine kindlustuse saamata jäämise tõttu ei katkeks, kehtestatakse eelnõuga vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusele alternatiiv. Eelnõu kohaselt võimaldatakse tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega. Muudatus puudutab kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujaid, keda Eestis on praegu kaks: Guardtime OÜ ja SK ID Solutions AS.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (759 SE), mille eesmärk on tagada Konkurentsiametile makstava järelevalvetasu suuruse ja seega ka järelevalvetegevuse eelarve prognoositavus.
2022. aasta alguses jõustusid konkurentsiseaduse muudatused, mille kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu. Ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid Konkurentsiamet kooskõlastab, maksavad järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna või elektritootmise kohta haldusaktis märgitud müügitulule määras, milleks on 0,2 protsenti ettevõttele antud haldusaktis märgitud müügitulust.
Kui praegu on järelevalvetasu arvutamise aluseks iga kalendriaasta 15. juuli seisuga antud haldusakt, siis edaspidi võetakse jooksva aasta asemel arvesse eelmise aasta 15. juuli seis, mis muudab järelevalvetasu suuruse ettevõtjatele paremini prognoositavaks. 2024. aastast jõustuma planeeritud muudatus mõjutab reguleeritavate sektorite ligi 200 taristuettevõtjat.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (756 SE), millega rakendatakse Euroopa Liidu määrusi, millega muu hulgas luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem nendele kolmandate riikide kodanikele, kellelt ei nõuta Schengeni alale sisenemiseks viisat. Muudatuse eesmärk on hinnata, kas nende viibimine liikmesriikide territooriumil kujutab endast julgeolekuohtu, ebaseadusliku sisserände ohtu või suurt epideemiaohtu.
Kuigi määrus on ELi otsekohalduv õigusakt, on mõnes küsimuses jäetud liikmesriikidele õigus selles sätestatut täpsustada. Eelnõuga määratakse keskne juurdepääsupunkt ja pädevad asutused, kellel on süsteemile juurepääs, samuti reguleeritakse andmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise ja kustutamise ning nende töötlemise piiramisega seotud küsimusi ning reisiloa andmisest keeldumise, selle kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse vaidlustamise korda.
ELi määrustega luuakse ka ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik ja selle rakendamiseks ühine isikuandmete hoidla. Eelnõuga määratakse asutused, kellel on õigus hoidlasse päringuid teha, ning luuakse alus migratsioonijärelevalve andmekogu loomiseks.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (762 SE), millega täiendatakse seadust seoses septembris allkirjastatud Eesti ja Soome vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppega, mille eesmärk on toetada inimeste vaba liikumist Eesti ja Soome vahel ning lihtsustada rahvastiku üle arvestuse pidamist. Kokkuleppe alusel vahetatavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (763 SE), millega ratifitseeritakse septembris allkirjastatud kokkulepe, mille kohaselt saab Eesti Soome kolinud inimeste kohta kiiret ja korrektset infot, millele saab tugineda, sest riigid peavad tagama edastatavate andmete õigsuse. Kokkuleppe alusel saadud andmed kantakse rahvastikuregistrisse ja Eesti ametiasutused saavad neid kasutada kui õigusliku tähendusega andmeid.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (771 SE), millega tagatakse Euroopa Liidu üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) määruse sujuv rakendamine. Eelnõuga arvatakse PEPP III samba regulatsiooni alla, rakendatakse sellele III samba pensioniiga ja maksusoodustusi ning lisatakse seadustesse viited PEPPile ja vastavale määrusele.
Kui seni on III sammas hõlmanud vabatahtlikke pensionifonde ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid, siis üleeuroopalise personaalse pensionitoote lisandumisega laieneb võimalik pensioniskeemide ring. Lisaks pensionifondile ja kindlustuslepingule võib PEPP olla ka alternatiivfondi, eurofondi, hoiuse või väärtpaberiportfelli kujul.
