Siseministeerium soovib joobes inimeste kainestusmajja või koju toimetamise anda politseilt üle kohalikule omavalitsusele, et politsei tegeleks ainult agressiivsete purjus inimestega. Samuti näeks ministeerium, et vähemalt suuremad omavalitsused rajaks omale eraldi asutuse probleemsete purjus inimeste majutamiseks.
Juba mitu aastat on Tallinna munitsipaalpolitsei (mupo) juht Aivar Toompere soovinud mupo ametnikele õigusi juurde. Näiteks teatas Toompere 2017. aastal, et mupo vajab ka vahetuid sunnivahendeid, näiteks käeraudade kasutamise õigust, kui bussijänesed käituvad agressiivselt. Siseministeerium on mupo juhi ettepanekuid menetlenud viis aastat ja teinud nüüd omapoolsed ettepanekud, mis nii jõulised sunnivahendid siiski välistavad.
Küll saaksid kohalikud korrakaitsjad õiguse teatud juhtudel nõuda inimestelt nende isiku tuvastamiseks dokumente ja õiguse kanda enesekaitseks kaasas isiklikku gaasipihustit. Viimaste kasutamise kohta on vaja aga eriväljaõpet.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja Henry Timberg rõhutas, et kohalik omavalitsus peab võtma korrakaitse tagamises suurema rolli ja kindlasti peaks kaaluma, et vähemalt suuremad omavalitsused ehitaks eraldi kainestus või sotsiaalmaja probleemsete purjus inimeste majutamiseks.
Lisaks aga soovib siseministeerium anda joobes isikute kainenema viimise üle kohaliku omavalitsuse korrakaitse ametnikele. Praegu teeb seda ainult politsei.
Toompere oli siseministeeriumi ettepankutest nördinud: “Joodikuid võite vedada, aga vahetut sundi kasutada ei tohi! Joodikud tituleeritakse sotsiaalse abi vajajateks. Kui ta ei ole nõus kainestusmajja sõitma, vehib käte ja jalgadega, siis me peame ikkagi politsei kohale kutsuma ja inimese meie auto peale tõstma. Me ei näe sel eriti mõtet, see on poole vinnaga tehtud asi. Lisaks on ministeerium astunud sisse lahtisest uksest – juba pragu on mupo ametnikel õigus kasutada enesekaitseks gaasipihustit.”
Timberg rõhutas aga, et joobes inimene on tegelikult abi vajav isik: “Aasta jooksul satub ainuüksi Põhja prefektuuris kainenema üle 6000 inimese, lisaks siis veel need inimesed, kelle politsei viib koju kainenema. Tegelikult nende inimestega peaks tegelema kohalik omavalitsus”.
Timbergi sõnul saavad kohalikud omavalitsused endale vaid statistilise ülevaate, kui palju omavalituses politsei inimesi tänavatelt kainenema viib.
Siseministeeriumi andmetel viibis näiteks 2018. aastal kainenema toimetatutest peaaegu neljandik (23 protsenti) kainestusmajas kaks või enam korda, 5 protsenti viis või enam korda. Paar isikut oli kainenema toimetatud aastas üle 130 korra.
Timbergi sõnul näitavad need arvud, et kindlasti on inimesi, kes vajavad toimetulemiseks mitte politseid, vaid pikemajalist abi, seda saab aga eelkõige osutada kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekanne.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
