Kollane ja punane sibul ning küüslauk sisaldavad rikkalikult FODMAP-ühendeid, mis tekitavad kergesti kõhuhädasid.
Soome Turu ülikooli toiduarenduse teadusprofessori Anu Hopia hinnangul kasutatakse sibulat paljudes roogades, kuna seda on pea kõikjal maailmas armastatud juba eelajaloolistest aegadest ja teist gastronoomiliselt sama mitmekülgset toiduainet on raske välja mõelda, vahendas Helsingin Sanomat.
“Aastaringselt kasutatav sibul annab roogadele tugeva aroomi, teravuse ja maheda magususe ja on väga hea toiteväärtusega,” lisas ta.
Ometi on sibula populaarsusel ka piinlik varjukülg: see põhjustab paljudel inimestel soolestiku sümptomeid. Nimelt sisaldavad nii kollane ja punane sibul kui ka küüslauk palju FODMAP-ühendeid, mis ei lagune peensooles, vaid satuvad bakteritena jämesoolde. Selle tagajärjeks on nn funktsionaalsed kõhuprobleemid.
“Kui sibula fruktaanid käärivad, tekivad jämesooles gaasid. Funktsionaalse maohäire all kannatav inimene on ülitundlik seedetrakti liigutuste ja aktiivsuse tajumise suhtes – kui gaas soolt venitab, võib inimene tunda valu,” rääkis sama ülikooli toitumisteaduse dotsent Kirsi Laitinen.
Rahvusvahelise uuringu andmeil kannatab funktsionaalsete maoprobleemide all umbes 40 protsenti inimestest.
Loe ka: Meie vanemate imevahend on tavaline sibul!
Sibulates ja teistes toiduainetes sisalduvad FODMAP-ühendid ei vastuta aga maoprobleemide eest ainsana: sümptomeid mõjutab alati ka elustiili üldiselt. “Näiteks põhjustab kõhuprobleeme ka kiudainevaene ja kõrge rasvasisaldusega toit, liigne õhtune söömine, aga ka stress,” selgitas Laitinen.
Kõik sibulatoidud ei sisalda samas koguses soolesümptomeid soodustavaid ühendeid. “Fruktaani kogust mõjutab loomulikult söödud sibula kogus. Lisaks sõltub sümptomite raskusaste sellest, kui palju fodmap-ühendeid inimene saab teistest toiduainetest,” tõi Laitinen välja, lisades, et just seetõttu võiks suures koguses söödava sibulale eelistada vaid maitseainena kasutatavat küüslauku.
Samuti on eri sibulataimedes ja sibula eri osades erinev kogus fruktaane. “Näiteks murulaugu ja porrulaugu roheline osa ei sisalda kõhuhädasid tekitavaid süsivesikuid. Küüslaugu aroomi saab aga kätte ka küüslauguõlist, mis sisaldab ainult taime aroomi,” selgitas Hopia.
Paljud toiduainete töötlemise viisid lagundavad fruktaane, näiteks on kääritamisel konserveeritud sibul ilmselt kõhule leebem. Et vähesed fruktaanid lahustuvad rasvas, jääb sibula praadimisel ja tükkide pannilt eemaldamisel õlisse aroom, ent tülikaid süsivesikuid mitte.
Kuna fruktaane ja teisi kõhugaase tekitada võivaid ühendeid leidub ka teistes toiduainetes, ei ole sibula menüüst täielikul välja viskamisel mõtet. “Küll aga võib sibula söömise mõneks päevaks lõpetada ja vaadata, kuidas see tervist mõjutab. Juhul, kui halvad sümptomid jätkuvad, tuleks teha põhjalikumad uuringud, et välistada näiteks tsöliaakia ja kasvaja võimalus,” rääkis Laitinen.
FODMAP-ühendite range vältimine muudab mineraalide, vitamiinide ja kiudainete mitmekülgse tarbimise keeruliseks ning äärmuslikud piirangud võivad isegi kahjustada soolestiku mikrobioomi. Sibulast täielikult loobumisel saab tuttava karamellise maitse kätte näiteks apteegitilli või vähese suhkru või mee, aroomi ürtide ja vürtside ning värtsikuse tšilli ja paprika lisamisel,” andis Hopia nõu.
Allikas: mu.ee
