Nn koroonavarvaste põhjuseks on organismi immuunsüsteemi reaktsioon haigusetekitajale, selgub värskest Prantsusmaal läbi viidud uuringust.
Koroonapandeemia alguses panid arstid tähele, et viirus tekitab osa patsientidel nahaprobleeme. Räägiti koroonavarvastest ehk covidi-varvastest. Need kujutasid endast punetavaid laike varvastel, vahendab BBC.
Nn koroonavarvaste probleem esines peamiselt noortel inimestel, kes põdesid haigust kergel kujul. Tavaliselt tekivad sellised punased laigud nahale külmumise tagajärjel. Arstid hakkasid uurima, millest see võis pandeemia ajal tekkida.
Nüüd tegid teadlased kindlaks, et nn koroonavarvaste põhjus on inimese immuunsüsteemis, mille abil võitleb organism viiruse vastu. Uuring on avaldatud Briti teadusväljaandes.
Teadlased võtsid nn koroonavarvaste põhjuse välja selgitamiseks naha- ja vereproove 50 patsiendilt, kes viibisid Pariisi haiglas 2020. aasta aprillis. Kõigil neil punetavaid laike ei tekkinud, aga osa neist ei põdenud ka koroonat.
Avastati, et teatud immuunsüsteemi osad võitlesid viiruse vastu ja need põhjustasid ka laike varvastel, kuna immuunsüsteem hakkas võitlema organismi enda kudede ja rakkude vastu.
Tegemist pole esimese sellise viitega nn koroonavarvaste puhul immuunsüsteemile. Juba varem on leitud, et interferoonide (rakkude poolt toodetavad valgud, mis aitavad pärssida viiruste paljunemist) lisandumine võib põhjustada nn koroonavarbaid.
Nn koroonavarvaste probleemi on kõige enam esinenud Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ja USA-s.
Koroonavarvaste probleem on jäänud väiksemaks seoses Delta variandi leviku ja vaktsineerituse tõusuga. Koroonavarbaid on avastatud ka pärast vaktsineerimist. Sellisel juhul on vaktsiin käivitanud organismis immuunreaktsiooni.
Nn koroonavarvaste punased laigud võivad hakata sügelema ja nendesse kohtadesse võivad tekkida haavandid. Tavaliselt kestavad vaevused paar nädalat, aga mõnedel juhtudel võib probleem esineda mitu kuud või enam kui aasta.
Allikas Eestinen.fi