Terves maailmas leidub palju mürgiseid seeni. Ehki mõned võivad põhjustada sümptomeid, mis lühikese aja jooksul taanduvad, on teised väga mürgised ja võivad lõppeda surmaga.
Seene toksiinid on kemikaalid, mida toodetakse ja sälitatakse seene viljakehas. Ehki neid võib sisalduda väikses koguses, võib nende tugevus võimaldada sümptomite tekkimist väikeste koguste allaneelamisel.
- Amatoksiin/tsüklopeptiide sisaldavad seened – valge kärbseseen (Amanita virosa), roheline kärbseseen (Amanita phalloides), jahutanuk (Galerina autumnalis, sünonüüm marginata).
- Monomethüülhüdratsiini sisaldavad seened – kevadkogrits (Gyromitra esculenta), sügiskogrits (Gyromitra infula), hiidkogrits (Gyromitra gigas), liudkogrits (Gyromitra perlata), harilik ringik (Cudonia circinans).
- Orellaniini sisaldavad seened – kühmvöödik (Cortinarius rubellus), kastanvöödik (Cortinarius orellanus), kroomvöödik (Cortinarius vitellinus), erekollane vöödik (Cortinarius splendens), meinardi vöödik (Cortinarius meinhardii).
- Muskariini sisaldavad seened – niitlehtrik (Clitocybe dealbata), punakas narmasnutt (Inocybe erubescens), siid – narmasnutt (Inocybe geophylla), kuhik – narmasnutt (Inocybe rimosa), lilla mütsik (Mycena pura), roosa mütsik (Mycena rosea).
- Iboteenhapet/muskimooli sisaldavad seened – punane kärbseseen (Amanita muscaria), panter – kärbseseen (Amanita pantherina), kuning – kärbseseen (Amanita regalis), pruun kärbseseen (Amanita porphyria).
- Kopriini sisaldavad seened – voldiline tindik (Coprinus atramentarius), nuijalg – lehtrik (Clitocybe clavipes), soomusmampel (Pholiota squarrosa), kurrel (Verpa bohemica).
- Psilotsübiini sisaldavad seened – terav paljak (Psilocybe semilanceata).
- Seedetrakti ärritavad seened – saatana kivipuravik (Boletus satanas, põhjustab samuti hüperprokaltsitoneemiat), tamme- kivipuravik (Boletus luridus), tavavahelik (Paxillus involutus, põhjustab samuti Paxilluse sündroomi), riisikad (Lactarius), punalehik (Entoloma), heinikud (Tricholomatales), väike – murukera (Scleroderma bovista), jne.
- Paxilluse ehk vaheliku sündroomi (autoimmuune hemolüüs) põhjustavad seened – tavavahelik (Paxillus involutus, põhjustab samuti seedetrakti ärritust).
- Hüperprokaltsitoneemiat põhjustavad seened – saatana kivipuravik (Boletus satanas).
- Mitmesuguseid kõrvaltoimeid põhjustavad seened (Shitake seente põhjustatud dermatiit) – shitake seened (Lentinona entodes).
Nimekirja aluseks on rahvusvaheline seenemürgistuste klassifikatsioon (White et al (2019) Mushroom poisoning: A proposed new clinical classification (2019 Jan;157:53-65, DOI: 10.1016/j.toxicon.2018.11.007), tuues välja Eestis mürgistusi põhjustavad mürgiseente grupid.
Tervisekaebused sõltuvad söödud seene liigist. Üldiselt iseloomustab seeni, mis põhjustavad eluohtlikku toksilisust, sümptomite viibega ilmnemine (6 ja enam tundi). Patsiendid kellel ilmnevad sümptomid kuni 3 tunni jooksul peale allaneelamist, on tavaliselt söönud sisse seene, mis ei põhjusta eluohtlikku mürgistust.
NB! Väikesed lapsed taluvad üldiselt halvasti mistahes seenetoidu söömist ning peale sööki tekkiv oksendamine on üsna tavapärane tervisekaebus.
Järgmisi seeni ei tohi süüa koos alkoholiga:
- Tamme-kivipuravik (Boletus luridus)
- Nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes)
- Soomusmampel (Pholiota squarrosa)
- Mürklid (Morchella spp.)
- Mõningad heinikulised (Tricholoma aurantium)
- Kurrel ehk sõrmkübaraseen (Verpa bohemica)
- Voldiline tindik (Coprinus atramentarius).
Toksilisus ilmneb, kui alkoholi tarbitakse seente söömisega koos või 48 – 72 tundi pärast nimetatud seente söömist.
Allikas: https://www.16662.ee
