Maailmamajandus paraneb, ent poliitilised tõmbetuuled ohustavad ta nõrka tervist
2025. aasta on majanduses alanud vastakate emotsioonidega. Kahel eelneval aastal ei ole majanduse tuleviku ennustamisel olnud õigus ei optimistidel ega pessimistidel. Valdav enamus maailmast on endiselt kogenud majanduskasvu, kuid eriti just Euroopas on selle tempo olnud vaevaline. Hoiatustele vaatamata, ei toonud kiired intressitõusud endaga kaasa tõsiseid tagajärgi ja skeptikute kiuste tundub ka inflatsioon olevat kontrolli alla saadud. Keskpangad on nüüd asunud intressimäärasid kärpima, sest võitlus inflatsiooniga loetakse võidetuks, kuid küll vajavad majandused soodsamat laenuraha, et kängunud kasv uuesti vedama saada.
Ettevaatlikult positiivseid ootuseid tumestab poliitilisel areenil toimuv. Sõda Ukrainas kestab endiselt ja kiiret lahendust silmapiiril ei paista. Euroopas on valijad aeglasest majanduskasvust frustreeritud ja otsivad valimistel uusi jõude, kes olukorda parandaks. Head plaani selleks ei ole ka uutel valitsejatel. Suurimat elevust kütab USAs teist korda presidendiametisse saanud Donald Trump, kes ähvardab ülejäänud riike kõrgete kaitsetollidega. Suured küsimärgid on ka Ühendriikide enda sisemajanduse kohal, sest Trump soovib piirata tööjõu arvukust migratsiooni lõpetamise teel, ent kütta samal ajal majandust tagant maksukärbete ja eelarvedefitsiidi abil. SEB prognoosi põhjal Ühendriikide majanduskasv Trumpi esimesel kahel valitsemisaastal siiski aeglustub, küündides 2025. aastal 2,4% ja 2026. aastal 2,1% juurde.
Eesti kaubanduspartnerid loodavad intressimäärade langusele
Euroopas on suurimaks murelapseks saanud Saksamaa. Viimastel aegadel on käinud kesiselt sealse eksportiva tööstuse käsi, kuid ka majapidamised on väga ettevaatlikud on kulutuste tegemisel. Suurim kivi majanduse kaelas on väga kasinad investeeringud põhivarasse, mis seavad piirid potentsiaalsele majanduskasvule ka tulevikus. Saksamaa majanduskasv piirdub tänavu vaid 0,4%ga, vedades kaasa Euroala, mille SKP kasvuks prognoosime 2025. aastal 1,1%. Euroala majanduskasv kiireneb mõnevõrra 2026. aastal, küündides 1,4% juurde.
Eesti peamised kaubanduspartnerid, Soome ja Rootsi, on tihedalt seotud nii Saksamaa kui USA turuga, ent vähemalt seni on sealne eksportiv tööstus näidanud end heast küljest. Suurim mure on nende riikide jaoks vaikelu kinnisvaraturul ja majapidamiste vähene huvi tarbida. Intresside langedes püsib küll lootus, et senised trendid on aeglaselt muutumas. Prognoosi kohaselt kasvab Rootsi majandus sel aastal 2,2% ja Soome majandus 1,5%. 2026. aastal peaks majanduskasv Rootsis olema juba 3,1%, samas kui soomlastel tuleb leppida 1,8% SKP kasvuga.
Eesti majandus hakkab lõpuks kasvama
Eesti majandust tabasid lisaks juba varem nigel olnud välisnõudlusele aasta alguses mitmed maksutõusud, millele on edaspidi veelgi lisa oodata. Kõrgem tulumaks, käibemaksutõus ja vastne automaks kärbivad selgelt majapidamiste tarbimisvõimalusi. Teisalt on Eesti tööturg püsinud olukorda arvestades väga tugev ja ka 2025. aastal ootab eestlasi tubli palgakasv. Laenu võtnud inimestele on abiks intressimäärade langus, mis võimaldab laenumaksete tegemise kõrvalt suurendada tarbimist või säästmist. Positiivseid märke esineb ka ekspordirindel ja pärast enam kui kaks aastat kestnud langust on tööstustoodang lõpuks suurenemas.
Kõigi nende taustategurite juures on ilmselge, et ka 2025. aastal ei ole oodata majandusolukorra pöördelist paranemist, kuid paraneb ta siiski. Juba eelmise aasta lõpus indikeerisid erinevad majandusnäitajad, et põhi on saavutatud ja sellele on järgnenud aeglane kasv. See aeglane kasv jääb majandust iseloomustama terve 2025. aasta vältel, päädides aasta kokkuvõttes 1,8% suuruse SKP kasvuga. Esialgu saab suurem panus majanduskasvu tulema ekspordist, ent pikemas plaanis hakkab seda rohkem toetama majapidamiste suurem julgus tarbida ja investeeringute kasv. 2026. aastaks võib seetõttu prognoosida juba 2,8% suurust SKP kasvu, mis on lähedane Eesti pikaajalisele kasvuvõimele.
SEB värske majandusprognoosiga on võimalik lähemalt tutvuda siin: Nordic Outlook 2025
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
