Eesti Panga kaardimaksete statistika näitab, et Eestis väljastatud kaardimaksete arv on käesoleva aasta teises kvartalis kasvanud 7%, kuid kontaktivabade maksete hulk koguni 23%. SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt ja SEB kaupmeeste makselahenduste juht Karl Oskar Haak tõdevad, et nutilahendustele altimaks on muutunud nii kliendid kui ka kaupmehed.
Kaardimaksete arv on Eestis aasta-aastalt kasvanud ning SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduste juhi Lennart Kitti sõnul tehakse Baltikumis täna kaks kolmandikku maksetest pangakaardiga. „Selle aasta juunis tegid SEB kliendid 73% kulutuste mahust kaardimakse kaudu ehk vaid iga neljas euro kulutati paberrahas,“ ütles Kitt lisades, et ligi 15% kaardimaksetest tehakse omakorda internetis e-poodides kauba või teenuste eest tasudes.
Kaardimaksetest kaks kolmandikku tehakse viipemaksete abil. Eesti Panga maksete statistika näitab, et selle aasta II kvartalis tehti Eestis kokku pea 100 miljonit kaardimakset, millest 68 miljonit kontaktivabalt.
Üha enam kogub Kitti sõnul populaarsust ka nutiseadmetega maksmine. „SEB eraklientide kaardimaksete arvust tehakse nutiseadmega 14%. Valdavalt kasutatakse nutimakseteks nutitelefone, ent vaikselt on tõusmas ka nutikellade maksete arv,“ rääkis Kitt. Nutiseadmetega makstakse kõige enam restoranides, baarides ja teistes toitlustusega seotud ettevõtetes. „Toitlustusasutustes on nutimaksete osakaal 23% ehk pea iga neljas arve tasutakse nutiseadme viipega,“ kirjeldab Kitt, millistel juhtudel nutiseadmeid maksevahendina kasutatakse.
Ta nendib, et kuigi nutimaksete arv on tõusutrendis, on näha, et eelkõige kasutatakse nutiseadmeid maksevahendina kasutada väikesemate maksete tegemiseks.
Kuigi kontaktivabade ostude maht on tehingute arvust veelgi kiiremini kasvanud, ulatudes 37%-ni, siis Eesti Panga andmetel teises kvartalis Eestis väljastatud kaartidega müügikohtades kulutatud 2,1 miljardist Eurost oli kontaktivabu oste 1,02miljardi väärtuses ehk veel napilt alla poole. „See on tingitud sellest, et viipemaksega tasutakse enamasti väikeseid summasid toidupoodides, toitlustusasutustes, tervise- ja iluteenuste eest tasudes. Suuremad tehingud tehakse maksekaardiga või ülekandega,“ selgitas Kitt. Et kontaktivabade makselahendustega kaasnevad ka teatavad riskid, on nende hajutamiseks rakendatud summalisi piiranguid, mistõttu tuleb vahel sisestada ka PIN-kood või läbida nutiseadme abil identimine.
Kaupmehed on muutunud nutikalahendustele altimaks
Ka kaupmehed otsivad nutikaid ja mugavaid lahendusi, mis muudavad nii nende enda kui ka klientide elu oluliselt lihtsamaks. „Sularahaga arveldamine on aasta-aastalt järjest vähenenud. Kui mõni aeg tagasi olid laadad ja turud need kohad, kus parema meelega arveldati sularahas, siis nüüdseks on kaupmehed aru saanud, et kaardimakse võimaluseta võivad tehingud jääda tegemata,“ rääkis SEB kaupmeeste makselahenduste ärijuht Karl Oskar Haak.
Tema sõnul teevad kaupmehed kaardimaksete vastuvõtmise osas muutusi tavaliselt kevadel ning ka Eesti Panga statistika näitab aasta-aastalt lühiajaliste terminalide rendi kasvu just suveperioodil. „Viimase kolme aasta statistika näitab, et just aasta teises kvartalis kasvab uute kaarditerminalide väljastamine pooleteistkordseks võrreldes ülejäänud aastaga. SEB statistika näitab ka seda, et sügis siiski väga suurt lepingute lõpetamist kaasa ei too, mis tähendab, et kaupmehed, kes on suvel lühiajaliselt makseterminali katsetanud, näevad selle mugavusi ja ärilist kasu ning jätkavad terminalide kasutamist,“ tõdes Haak
