Üle kümne aasta pole ükski omavalitsus taotlenud saneerimist. Nüüd varitseb taas oht, et see võib juhtuda.
Omavalitsused päris pankrotti minna ei saa, selle asemel saab küsida riigilt saneerimist.
“See sisult tähendab seda, et riik aitab katta võlad, aga samal ajal vaadatakse üle kogu kohaliku omavalitsuse kulubaas, et see vald muutuks jätkusuutlikuks,” selgitas Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Rait Pihelgas.
Seda teeb rahandusministeeriumi komisjon, millele viimati jagus tööd üle kümne aasta tagasi viimase majanduskriisi ajal.
“Siis oli kolm juhtumit, mis käisid saneerimiskomisjonist läbi,” meenutas ministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik.
“Praegu ei ole ükski omavalitsus ametlikku taotlust esitanud, käivad konsultatsioonid. Rõuge on üks näide,” lisas ta.
Pihelgas, kes äsja asus ka komisjoni liikmeks, oli viimase majanduskriisi ajal Imavere abivallavanem, siis kui vald saneerimisele läks.
“Sealt on kahetised mälestused,” tõdes Pihelgas. “Komisjon oli ikka väga-väga aktiivne ja palju asju, mis on kohalikul tasemel kultuuri ja jätkusuutlikkuse tasemel vajalikud – komisjon võib öelda üsna ratsionaalselt numbritele otsa vaadates, et see on liiga kallis.”
Saneerimise ohus on praegu peamiselt Rõuge ning Põhja-Sakala vald. “Ei ole väga palju omavalitsusi, kes julgevad seda sammu võtta, sest kardetakse poliitilist läbipõlemist,” selgitas Pihelgas, miks saneerimise taotlust rutuga ei esitata.
“Tegelikult on see ühe omavalitsuse juhi tark samm, ega keerulist finantsolukorda hakata hiljem lahendama – ega seis paremaks ei lähe,” lisas ta samas.
Kui komisjon sekkub, vaadatakse esmalt üle laenugraafikud, kirjeldas Liivak. “Kas saab maksepuhkust taotleda või graafikuid pikemaks venitada, et vaba raha voogu tekitada.”
Seejärel vaadatakse üle tulud ja kulud. “Kas on võimalik näiteks lasteaia kohatasu suurendada või mingeid muid asju seal teha. Kolmas etapp on vaadata kohad, kus saaks midagi ära jätta, optimeerida kulusid. Küsime küsimusi selle rea kohta, tolle rea kohta – arutame niimoodi rida-realt,” selgitas Liivak.
Niisama halva juhtimise tõttu omavalitsustel tavaliselt ikka raha otsa ei saa. Pigem on ootamatu majanduskriis see, mis piiri peal majandavad vallavalitsused üle piiri lükkab. Seega võibki just nüüd komisjon üle kümne aasta taas tööd leida.
Err.ee
