“Rõhu mõõtmine on üks silmakontrolli kindel osa seetõttu, et ennetaksime sellist rasket haigust nagu glaukoom, mis kahjustab nägemisnärvi, kulgeb salakavalalt ning võtab tasapisi nägemist ära. Ja seda, mis on juba võetud, enam ühegi imeväega tagasi ei too,” räägib optometrist Jaanika Kont ja mainib, et glaukoomihaigeid on ka 30-aastaste seas.

Optometrist tõdeb, et mõnel inimesel ongi loodud normaalsest veidi kõrgem silmarõhk, mis oleneb näiteks sarvkesta paksusest, ja häda pole midagi – nägemisnärvi säärane rõhk ei kahjusta. “Kui inimene saab teada, et tal ongi tavapärasest veidi kõrgem silmarõhk, ei pea ta selle pärast muretsema – see ei tähenda veel glaukoomi. Aga me peame silmarõhku edaspidi kindlasti aeg-ajalt jälgima, ja kui see on hakanud tõusma, siis on tarvis arstiabi, et rõhku langetada. Seda, kui kõrge rõhk on juba hakanud vähehaaval nägemist ära võtma, ei pruugi inimene esialgu tähelegi panna, sest väike nägemiskadu võib olla ainult mõnes äärealas. Kui aga nägemine peaks kaduma päris keskelt, kurdab inimene, et mingi must täpp on kogu aeg silmade ees ja segab vaatamist. Siis oleme juba asjaga hiljaks jäänud.”

Mida varem glaukoomile jaole saada, seda suurem on lootus selle arengut pidurdada.

Silmakuivuse peasüüdlaseks peetakse enamasti ohtrat arvutitööd. Ometi on selles oma osa ka kogunevatel aastatel.

“Tõepoolest, pisaravedeliku hulk ja kvaliteet muutuvad ka vanusega,” tõdeb optometrist. “Silmade ees on pisarakile, mis meid kaitseb. Kui see on auklik, on kergemad tulema näiteks nakkuslikud silmapõletikud, samuti pääseb ultraviolettkiirgus läbi läätse sügavale silma kahjustama. Ja muidugi jooksevad siis silmad vett: eks me näe tänaval tihti eriti vanemaid nutvaid, katkiste silmanurkadega inimesi, sest nende silmad on kuivad, kuid midagi selle vastu nad ette ei võta, aga peaks.”

See tähendab, et ka ealise silmakuivuse leevenduseks peaks kasutama niisutavaid tilku?
“Uurime silma mikroskoobi all ja teeme lisaks testid, mis näitavad, kui kuiv silm on. Selle järgi selgub, kas aitavad tavalised kunstpisarad või peab panema hoopis geeli. Kuiva silma vastu on müügil nii palju erinevaid tooteid, et ei jõua läbi proovida, mis kõige paremini aitab. Uuringu põhjal saab optometrist soovitada, mis on kõige sobilikum.