Viljakasvatajate jaoks on viimased aastad olnud müügihindade ja saagikuse vaatest kui ameerika mäed. Baltikumi piimatootmine on stabiliseerunud ning maa hind jätkuvalt üks Euroopa Liidu madalamaid.
Volatiilsus kui uus normaalsus
2022 saagiaasta oli valdavalt teraviljakasvatajate jaoks positiivne, valdavalt olid sisendid soetatud madalate hindadega, saagikus oli keskmiselt hea ja kõige krooniks – teraviljahinnad purustasid rekordeid. 2023 aasta oli vastupidine, kulubaas oli enamikel juhtudel rekordkõrge, samas müügihinnad kukkusid ning saagikus oli valdavalt tagasihoidlik. Tõenäoliselt räägime ~25% saagikuse langusest ja seda tulenevalt ebasoodsatest ilmastikuoludest möödunud saagiaastal.
Kui rääkida volatiilsusest, siis näiteks nisu päevasisese hinna kõikumine oli 2022 aastal keskmisena 11 ja suurim 50 eurot tonni kohta. 2023 aastal toimus mõningane rahunemine ja keskmine hind langes 6 eurole, samas sõja ja Covidi eelne tase oli kaks korda madalam ehk 3 eurot tonni kohta. Kokkuvõtvalt, müügi ajastamine on muutunud varasemast palju olulisemaks, mõjutades oluliselt suuremalt kasumlikkust.
Meie põllumajandusmaal loodav brutolisandväärtus jääb EL keskmisega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikuks, tulenevalt suurest teraviljaosakaalust, kuid meie põllumeeste poolt toodetud vili on siiski maailmas jätkuvalt konkurentsivõimeline ja nõutud.
Üldistest trendidest rääkides liigume digitaliseeritud ja jätkusuutlikuma põllumajanduse suunas. SEB näeb põllumajandussektoris suurt potentsiaali ja tõdeme hea meelega, et senine koostöö on olnud viljakas. Mis aga puudutab jätkusuutlikkuse teemat, näeb pank ennast ettevõtete jaoks mitte ainult finantseerija vaid ka nõustaja rollis.
Piimafarmi suurus on jätkuvalt üks olulisemaid konkurentsieeliseid
Eestis on piimatootmine viljakasvatusega võrreldes tulusam, kuna see ei sõltu nii suuresti kliimast. Meie piimatootjad on jätkuvalt Baltikumi kõige efektiivsemad. Kuna Euroopas püsib aga toorpiima ülepakkumine, on eksporditurud jätkuvalt sektori stabiilsena hoidmisel võtmeteguriks.
Piimafarmi suurus on väga oluline konkurentsivõime tegur. Suured farmid on reeglina konkurentsivõimelisemad, kuna neil on parem kapitaliseeritus ja seeläbi piisav finantsvõimekus kohandada oma tootmist, viies see vastavusse pidevalt karmistuvate keskkonnanõuetega.
Maa hind jätkuvalt EL üks madalamaid
Maa hinnad on Baltikumis viimase 10 aasta jooksul tõusnud üle kolme korra, kuid on endiselt ühed Euroala madalamad. Põhiliseks hinnamõjutajaks on madal lisandväärtus hektari kohta ja mullaviljakus. Pikemas perspektiivis maa lisandväärtus küll kasvab, kuid selleks on vaja täiendavaid investeeringuid.
Põllumajandussektori laenuvõimekus
Kui vaadata aga põllumajandusettevõtete laenuvõimekust, siis suures plaanis ei ole neil probleemi krediidi kättesaadavuse ega ka tagatistega seonduvaga. Üldine intressitase soodustab samuti põllumajandust, kuna pankade vaatest on sektor atraktiivne ja jätkusuutlik üle tsüklite. Iseloomustava näitena võiks tuua SEB Liisingu poolt põllumajandusettevõtetele suunatud kampaaniat, mille raames oleme pakkunud viimasel kolmel aastal turutingimustest oluliselt paremat intressitaset.
Andrus Mägi
SEB põllumajandussektori kliendihaldur
