Erakorralised uudised
arst

Riik ei taha riigieelarvest lisaraha tervishoidu suunata.

Alates 2025. aastast on Tervisekassa eelarve kasvavas puudujäägis. Senise tervishoiuteenuste kättesaadavuse taseme hoidmiseks on vaja suurendada tervishoiu rahastamist riigieelarvest 2040. aastaks minimaalselt 1,3% võrra SKP-st ja rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärkide täitmiseks vähemalt 2% võrra SKP-st, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Andres Võrgu ja Magnus Piiritsa analüüsist tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse kohta.

Eesti rahvastiku tervise arengukava 2030 seab eesmärgiks vähendada inimeste omaosalust, tagada kõigile inimestele ravikindlustus ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust. Eesti inimeste omaosalus tervishoiukulude katmisel ja püsiva ravikindlustuseta inimeste hulk on oluliselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. Lisaks tuleb arvestada, et suur osa senistest raviasutuste investeeringutest taristusse ja seadmetesse on tehtud Euroopa Liidu rahade toel, mis ei pruugi tulevikus jätkuda.

Analüüsi autorid esitavad simulatsioonid Tervisekassa tulude ja eelarve tasakaalu kohta erinevate rahastamise stsenaariumite korral. Analüüsi ühe autori Andres Võrgu sõnul on kõige stabiilsemaks ja ka lihtsalt administreeritavaks võimaluseks katta Tervisekassa prognoositud puudujääk täiendavate riigieelarveliste eraldistega lisaks mittetöötavatele pensionäridele ka ülejäänud pensionäride ja laste eest.

„Kõigi kindlustatud inimestega seni võrdsustatud isikute eest riigieelarvelise eraldise suurus ulatuks kokku ligi 1,4%ni SKP-st, mis aitaks katta Tervisekassa poolt prognoositud puudujäägi järgmiseks 15 aastaks,“ ütles Andres Võrk. „Teine võimalus, mida tasub kaaluda, oleks ravikindlustusmaksu kehtestamine senise sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa asemel, laiendades ravikindlustuse maksubaasi isikute muudele tulumaksuga maksustavatele tuludele.“ Analüüsi autorite hinnangul suurendaks see tervishoiu rahastamise õiglust, kuid ei aitaks siiski lahendada tervishoiu rahastamise puudujääki pikas perspektiivis.

Täiendava tuluallikana soovitavad analüüsi autorid kaaluda uuesti magustatud jookide maksu, mida on praeguseks kehtestatud maailmas juba 85 riigis. Maksu eduka rakendamise võimalikkuse kohta on kogunenud viimastel aastatel rahvusvahelist kogemust ja uut tõendusmaterjali ja selle positiivset mõju nähakse eeskätt inimeste tervisekäitumisele.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul kinnitas tervishoiu rahastamise analüüs, et inimeste ootustele vastava abi võimaldamiseks on lisaraha vaja. „Me kõik tahame muidugi olla terved. Samas peab tervisemure korral arstiabi saama sõltumata sellest, kus keegi elab või milline on sissetulek,“ ütles Riina Sikkut. „Analüüs kinnitas, et inimeste ootustele vastava abi võimaldamiseks on lisaraha vaja. Ja eks kõige tõhusam on ühiselt maksude kaudu rahastada seda, et haiguse korral oleks kvaliteetne abi me kõigi jaoks olemas.”

Analüüsis käsitletakse tervishoidu lisaraha toomise võimalustena ka erakindlustust ja tervisekontode kasutamist, mida rahvusvahelised uuringud ja Eesti senised analüüsid ei toeta. Teiste riikide kogemus näitab, et erakindlustus ei täida neile pandud ootusi tervisesüsteemi efektiivsuse suurendamiseks ja avaliku raha kokkuhoiuks, suurendades samal ajal ebavõrdsust ja veelgi survet riigieelarvele.

„Tervishoiule suunatud vahendid peavad olema kasutatud targalt ja läbimõeldult, et tagada õige ravi õigele patsiendile ja õiges kohas. Selleks, et pikas vaates lisarahaga teenuste kättesaadavus paraneks, teeb Tervisekassa oktoobriks ka täiendava Eesti tervishoiusüsteemi efektiivsuse analüüsi,“ ütles Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard.

Tervisekassa tulud kasvavad aastatel 2023-2040 keskmiselt 3,2% aastas, samas kui kulud kasvavad 5% aastas. Ainuüksi rahvastiku vananemise ja tervishoiuteenuste kallinemise tõttu ulatub puudujääk 2040. aastaks miljardi euroni (1,4% SKPst). Seni on Tervisekassa eelarvet hoitud tasakaalus tähtajaliste lisarahastuste abil. Viimane suur rahastusmuudatus toimus 2017. aastal, kui hakati sotsiaalmaksu maksma ka mittetöötavate pensionäride eest. Teine suurem muudatus tehti  2020. aastal, kui otsustati tähtajaline lisarahastus koroonakriisiga toimetulekuks, mis aitas hoida eelarvet tasakaalus, kuid lõpeb 2025. aastaks.

Terviseminister Riina Sikkut esitab ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks valitsuskabinetile novembris 2023.

•            2025. aastal on Tervisekassa eelarve prognoositav puudujääk 167,3 miljonit eurot ja lisarahata hakkab puudujääk aasta-aastalt kiiresti kasvama.

•            Tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähemist ja ebavõrdsuse süvenemist aitaks ära hoida vaid riigieelarvest tervishoidu lisaraha suunamine.

•            Tervisekassa eelarve puudujäägi katmise asemel eraravikindlustuse laiendamine suurendaks ebavõrdsust ja ebaefektiivsust Eesti tervisesüsteemis.

Vaata ka:

kirst

Lapsed on hämmingus, kirstus oli võõras inimene kellele olid ema riided seljas.

Põhja-Carolina Surnukuur Palub Vabandust Ehmatava Segaduse Pärast: Õed Leidsid Kirstust Võõra Inimese Ühes Põhja-Carolina surnukuuris

2.mai otsing 1

KUUM: Kadunud mees liitus purjus peaga omaenda otsimissalgaga.

Türgi Bursa piirkonnas toimusid hiljuti eriti veidrad sündmused. Beyhan Mutlu oli koos sõpradega õhtul metsas