Ent see on alles üks vahefiniš arvatavalt pikaks kujunevas protsessis, mille järgmine suur küsimus on, kas ja millal prokurör endisele kauaaegsele haridusministrile kriminaalsüüdistuse esitab. Kui ta seda teeb, peab prokuratuur ühtlasi taotlema Repsilt saadikupuutumatuse äravõtmist. Õhtulehe andmetel on kahtlustuses kümmekond kuriteoepisoodi.
Tänasega saab kriminaaltoimikuga tutvuda ka kahtlustatava pool ehk Mailis Reps ja tema kaitsja. Seejärel on neil aega materjalidega tutvuda ja soovi korral taotlusi esitada. Näiteks saab kaitsja taotleda tunnistajate ülekuulamist või sootuks menetluse lõpetamist.
Seejärel omakorda saab prokurör otsustada, kas taotlused rahuldada. Mis puudutab taotlust menetlus lõpetada, siis selle rahuldamine on praktikas väga ebatavaline. Kui ta aga rahuldab taotluse uute tunnistajate ülekuulamiseks, tehakse lisatoimingud, misjärel saab kaitsja jälle asjaga uuesti tutvuda.
Niisiis võib süüdistuse esitamiseni – juhul kui prokurör otsustab seda teha – minna veel mitu kuud.
Repsi puhul muudab prokuratuuri vaatest asja veelgi keerulisemaks asjaolu, et riigikogu liikmena on tal saadikupuutumatus. Kui prokuratuur soovib teda siiski kriminaalvastutusele võtta, saab ta õiguskantslerile teha taotluse saadikupuutumatuse äravõtmiseks. Kui õiguskantsler taotluse rahuldab, teeb ta riigikogule ettepaneku saadikupuutumatuse äravõtmiseks. Seejärel on otsus juba Repsi kolleegide käes riigikogus.
