Esmaspäev , 29 aprill 2024
Erakorralised uudised
kohus

Riigikohus jättis Sergei Seredenko süüdimõistmise muutmata

Täiendus 16 juuni 2023

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern:

 

Riigikohus mõistis tänaste otsustega Eesti Vabariigi vastase tegevuse igati hukka. Eestis ei ole lubatud teha koostööd välisriigi luureasutustega ja nende heaks tegutsevate inimestega ega nende tegevust kuidagi toetada. Keelatud on luua riigivastast suhet, sest see kahjustab Eesti julgeolekut. Samale seisukohale jõudsid kõik kohtuastmed.

 

Meie julgeolekut ei ohusta ainult füüsilised ründed, vaid julgeolekut võib ohustada ka vägivallata tegevus. Mõlema süüdistatava pikad reaalsed vanglakaristused kinnitavad, et nii kohus kui ka õiguskaitseasutused suhtuvad julgeoleku ohustamisesse täie tõsidusega ja reageerivad mistahes julgeolekut ohustada võivale tegevusele. Eesti iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ning põhiseaduslik kord peavad olema kaitstud igasuguse Eestile kahjuliku tegevuse eest.

Riigikohus jättis Sergei Seredenko süüdimõistmise muutmata

 

Riigikohus leidis täna avaldatud otsuses, et Sergei Seredenko karistamine riigivastase kuriteo eest oli põhjendatud.

 

Prokuratuur süüdistas Sergei Seredenkot selles, et ta tegi aastail 2009–2021 Eesti kodanikuna koostööd seitsme Venemaa valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutsenud isikuga. Tema eesmärk oli abistada neid Eesti iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevuses ning toetada Eesti-vastast luuretegevust.

 

Süüdistuse järgi osales Seredenko Venemaa mõjutustegevuses, koostades ja avaldades Venemaalt saadud juhtnööride põhjal Venemaa välis- ja julgeolekupoliitilisi eesmärke toetavaid artikleid, mis olid mõeldud Eesti ühiskonna lõhestamiseks ja riigiasutuste diskrediteerimiseks. Samuti võttis ta osa mõjutustegevusega seotud asutuste ja organisatsioonide üritustest ning nende tegevuse kavandamisest. Lisaks kogus ja edastas ta Venemaale huvipakkuvat infot Eesti ühiskonnas ja poliitikas toimuva kohta.

 

Maakohus mõistis Seredenko süüdi Eesti Vabariigi vastase suhte loomises ja pidamises ning karistas teda viie ja poole aasta pikkuse vangistusega. Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata.

 

Maakohus kummutas kaitsja väite, et Seredenko tegutses sõltumatu teadlase või õiguskaitsjana. Seredenko tegi tihedat koostööd Venemaa riiklike asutuste ja organisatsioonidega ning talle kirjutati sageli ette nii artiklite teema, sisu kui ka tonaalsus. Seega oli tegemist tellimustöödega, mitte sõltumatu ekspertiisi või analüüsiga. Samuti tegeles Seredenko selgelt nn Vene maailma kuvandi edendamisega, mitte üksikisikute õiguste kaitsega riigi omavoli vastu.

 

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis täna Seredenko süüdimõistmise ja karistuse jõusse ning ei nõustunud kaitse seisukohaga, et süüdistuse aluseks olevad karistusnormid on põhiseadusega vastuolus.

 

Kolleegium märkis, et Eesti iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse ning põhiseadusliku korra kaitse on kaalukad põhiseaduslikud väärtused, mis annavad legitiimse aluse väljendusvabaduse piiramiseks. Tõsiselt võetavad pole kaitsja väited, et Eestis on välja kuulutatud nulltolerants riigiasutuste vastase kriitika suhtes ja tegemist on tsensuuriga.

 

Pikemalt puudutas Riigikohus otsuses sellise teabe kriminaalasjas tõendina kasutamist, mille kaitsepolitsei on kogunud julgeolekuasutusena. Seredenko asjas olid muu hulgas tõenditeks kaks teabehanke kokkuvõtet, kuid suurt osa nende aluseks olnud infost kriminaalasja toimikusse ei lisatud, sest tegu oli salajase taseme riigisaladusega.

 

Kolleegium rõhutas, et üldjuhul peavad süüdistatav ja tema kaitsja saama tõenditega tutvuda, aga lubatud on erandid näiteks riigi julgeoleku, politsei töömeetodite ja tunnistajate kaitseks. Teabe kaitsjale esitamata jätmise puhul peab kohtul olema siiski võimalik kontrollida, milline huvi kaalus kaitseõiguse tagamise vajaduse üles. Kui sama teavet saaks koguda tavapäraste kriminaalmenetluse toimingutega, siis tuleb seda ka teha. Kaitsepolitsei kaksikpädevust julgeolekuasutuse ning uurimis- ja jälitusasutusena ei tohi kasutada ära selleks, et piirata kunstlikult kaitsja juurdepääsu teabele, millega ta mõne teise uurimisasutuse menetletud asjas oleks saanud tutvuda.

 

Riigikohus märkis, et Seredenko asjas kontrollisid kõik kolm kohtuastet teabehanke kokkuvõtete aluseks olnud andmeid ja veendusid, et need on usaldusväärsed ning nende kogumisel on järgitud seadusi.

 

Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin. https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-21-5633/135

 

 

Heade soovidega

 

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern:

Prokuratuuri hinnangul on selle kriminaalmenetluse keskseks küsimuseks see, kas Sergei Seredenko on lihtsalt ühiskondlikult aktiivne jurist või Venemaa Föderatsiooni ja selle huvides Eesti Vabariigi vastast suhet pidanud inimene, kes on püüdnud välisriigi huvides suhte pidamist varjata kord ombudsmani, õiguskaitsja, publitsisti jt ametinimetustega. Prokuratuuri hinnangul osundavad kriminaalmenetluses kogutud tõendid üheselt, et S. Seredenko lõi Eesti Vabariigi vastase suhte välisriigi ülesandel tegutsevate inimestega, kelle eesmärk on kahjustada Eesti iseseisvust, sõltumatust ning territoriaalset terviklikkust.

Eesti Vabariigi julgeoleku seiskohtalt ei omagi niivõrd tähtsust see, millist konkreetset teavet välisriigi huvides edastatakse või kui sage on infovahetus. Meie julgeolekut ohustab juba see, kui keegi on valmis välisriigi huvides tegutsema. Seetõttu peab riik jõuliselt reageerima mistahes tegevusele, mis meie julgeolekut ohustada võib. Nii mõjutustegevust kui ka ühiskonna sidusust lõhestavaid tegevusi on välisriigil võimalik enda huvides kergesti kasutada.

Riigiprokuratuur esitas selles kriminaalasjas süüdistuse möödunud aasta augusti keskel, kuid Eesti vastu toime pandud vägivallata tegevused on alates veebruarist veelgi suurema tähelepanu all ning sellised etteheited on saanud mõneti teise, hoopis sügavama tähenduse. Kokkuvõttes näitasid tõendid, et Sergei Seredenko levitas muu hulgas just selliseid vaenulikke sõnumeid, millede pinnalt leiti põhjus Ukraina ründamiseks ning Eestit puudutav retoorika võimendas just samal moel Vene Föderatsiooni vaenulikke ja halvustavaid sõnumeid.

Prokuratuur on rahul, et kohus on kohtumenetluses esitatud tõendeid kogumis hinnates nõustunud prokuratuuri seisukohaga ning leidnud, et Sergei Seredenko on toime pannud Eesti Vabariigi vastu suunatud kuriteo – riigivastase suhte pidamise.

Lugupidamisega

 

Kairi Küngas

Prokuratuuri avalike suhete osakonna nõunik

+372 5556 4511

 

From: Viivika Siplane <Viivika.Siplane@kohus.ee

Vaata ka:

dutch shepherd 5140887 1280

Tollikoer aitas Soomes avastada 12 kilo kanepit

Toll on uurinud suure kanepipartii importi, mis selgus 2023. aasta juulis seoses tollikontrolliga Vantaal. Tollikoer