Riigikohus tegi olulise otsuse, mille kohaselt peab riik tagama erihooldekodu koha kõigile abivajajatele. Inimest ei tohi jätta lõputusse ootejärjekorda põhjendusega, et puuduvad rahalised vahendid või vabad kohad.
Juhtum puudutas 37-aastast psüühilise erivajadusega meest, kellele Sotsiaalkindlustusamet määras juba 2022. aastal ööpäevaringse erihoolduse vajaduse. Kuigi taotlus rahuldati, jäi mees järjekorda, sest sobivat kohta ei olnud. Vahepeal paigutas Tartu linnavalitsus ta ajutiselt üldhooldekodusse, kattes osaliselt ka kulud.
- aastal pöördus linn kohtusse, kuna mees oli pidanud ootama üle kahe aasta, kuigi seaduse järgi peab riik sellise teenuse tagama mõistliku aja jooksul. Riigikohtu hinnangul oli kaebus põhjendatud ning kõik kohtuastmed nõustusid, et abivajaja õigusi on rikutud.
Kohus rõhutas, et põhiseadus ja rahvusvahelised kokkulepped kohustavad riiki tagama puudega inimestele vajaliku abi. Rahapuudus või eelarvepiirangud ei õigusta abi andmata jätmist. Samuti ei saa riik viidata erasektori vähesele huvile – vastutus jääb lõppkokkuvõttes riigile.
Lisaks peab riik aktiivselt tagama piisava arvu erihooldekodu kohti, vajadusel koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga või luues neid ise. Ka Riigikontroll on viidanud, et järjekorrad on viimastel aastatel kasvanud, samas kui kohtade arv on vähenenud.
Riigikohtu hinnangul peaks erihooldekodu koht olema tagatud mõistliku aja jooksul, mis võib olla kuni kolm kuud. Käesoleval juhul oli ooteaeg selgelt liiga pikk ning amet peab nüüd tagama mehele koha kümne päeva jooksul pärast otsuse jõustumist.
Kohus rõhutas ka, et erihooldus ei tähenda ainult hooldamist, vaid inimese arendamist ja iseseisvuse suurendamist. Pikaajaline ootamine võib halvendada tervist ja süvendada abivajadust, mis on vastuolus inimese väärikuse kaitsega.
META-kirjeldus: Riigikohus otsustas, et erihooldekodu koht tuleb tagada mõistliku ajaga ning inimesi ei tohi jätta rahapuuduse tõttu aastateks ootele.
