Saturday , 9 November 2024
Erakorralised uudised
2020 06 16 Riigikohus

Riigikohus ei tunnistanud pensionireformi põhiseadusevastaseks

Riigikohus ei tunnistanud pensionireformi põhiseadusevastaseks

Riigikohtu üldkogu jättis rahuldamata Vabariigi Presidendi taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks kohustusliku kogumispensioni reformi aluseks olev seadus.

Reformiga antakse tööealistele inimestele võimalus võtta kohustuslikust pensionifondist raha välja ning pensionäridele õigus lõpetada enne 2021. aastat sõlmitud pensionileping ja nõuda ühekordset väljamakset.

 

Riigikohus tegi kindlaks, et seadus riivab omandi- ja võrdsuspõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Samas polnud praeguste prognooside põhjal võimalik piisava kindlusega järeldada, et põhiseadust rikutakse. Reformi eesmärgid – eelkõige inimeste valikuvabaduse suurendamine – kaaluvad põhiõiguste riived üles ja kasutusele on võetud ka mitmed neid tasakaalustavad lahendused.

 

Riigikohus nõustus presidendiga, et põhiseadusest tuleneb eraldiseisev õigus saada riigilt vanaduses abi. Samas ei sätesta põhiseadus vanadusabi andmise viisi ega konkreetset suurust, vaid jätab need seadusandja otsustada. Kohus on õigustatud sekkuma üksnes juhul, kui põhiseaduses nõutav vanadusabi tase pole ilmselgelt tagatud või seadusega halvendatakse meelevaldselt abi ulatust ja tingimusi.

 

Ainuüksi kohustusliku kogumispensioni kaotamine või süsteemi oluline muutmine ei tähenda seda, et riigi abi väheneks automaatselt alla põhiseadusega nõutud määra. Kohus ei pidanud tõenäoliseks kõige negatiivsemate prognooside täitumist ja seeläbi vanadusabi põhiõiguse rikkumist.

Omandipõhiõigus

Riigikohtu hinnangul võib reform mõjutada negatiivselt nende inimeste varalist seisu, kes soovivad jätkata II sambasse pensioni kogumist. Prognooside põhjal nõuab raha väljamaksmist arvestatav hulk osakuomanikke, mis sunnib fonde paigutama raha kergemini realiseeritavatesse ja vähem tulusatesse varadesse. Vähemalt lühiajaliselt kärbiks see tootlust ja riivaks osakuomanike omandipõhiõigust.

Samas on reformiga ette nähtud ka mitmeid lahendusi võimalike negatiivsete tagajärgede leevendamiseks ja prognooside põhjal pole alust arvata, et fondid ei suudaks väljamakseid teha. Selle kohta puuduvad usaldusväärseid andmed, milline on seaduse pikemaajaline mõju ning kas ja kui kiiresti fondide mahud ja tootlused võiks taastuda. Eelnevat arvestades pole kohtu hinnangul omandipõhiõiguse riive intensiivne ja seda õigustab eesmärk suurendada inimeste otsustusvabadust.

Samuti analüüsis Riigikohus reformi mõju praegu II sambast pensionit saavate inimeste omandipõhiõigusele ning jõudis sarnasele järeldusele.

Võrdsuspõhiõigus

Riigikohus nentis, et reform riivab ka võrdsuspõhiõigust. II pensionisambaga liitunud inimestel on reformi tulemusena võimalik fondist raha välja võtta ja nii saavad nad vabalt kasutada sotsiaalmaksu 4% osa, mille riik nende eest fondi kandis. Sellel võib olla maksutagastusele sarnane mõju. II sambaga mitteliitujad niimoodi raha tagasi ei saa.

Kohtu hinnangul oleks II sambaga mitteliitujatele riigieelarvest väljamaksete tegemine väga keeruline ja kulukas, mistõttu on ebavõrdne kohtlemine põhjendatud ja riive põhiseadusega kooskõlas. Õiglase summa leidmine oleks raske, sest riiklikke pensioneid mõjutab indekseerimine, osakute väärtust aga fondide tootlus ja kulud.

Ettevõtlusvabadus

Reformi analüüsiti ka ettevõtlusvabaduse vaatepunktist. Seadusega antakse II sambast pensioni saajatele uus alus pensionilepingu ülesütlemiseks ja kogunenud raha väljamaksmiseks. Uus kord loob riski, et lepingu ütlevad üles esmajoones pensionärid, kes terviseandmete põhjal usuvad, et nende eluiga on lühem ja peavad kasulikumaks raha korraga välja võtta. See tooks omakorda kaasa fondi klientide keskmise oodatava eluea pikenemise ja kulude kasvu. Lisaks kaotab fond lepingute ülesütlemise tõttu võimaluse teenida tulu kindlustusmaksete investeerimisest ja lepingute haldamisest.

Riigikohtu hinnangul riivab see kindlustusandjate ettevõtlusvabadust ja õiguspärast ootust, aga mitte liiga intensiivselt. Võimalus öelda pensionileping üles on ühekordne ja ajutine lahendus. Riskide maandamiseks on seaduses ette nähtud ülesütlemise tasu, antud fondidele võimalus lõpetada kasumi jaotamine pensionäridele ja viimaks lepingute täitmise üleandmine riigile.

Usaldusküsimust ei tohi kergekäeliselt kasutada

Presidendi taotluses nimetatud probleemid olid Riigikohtu arvates iseenesest tõsised ja nende kohtu ette toomine põhjendatud. Kui seadus on laialdase mõjuga, puudutab suurt hulka inimesi ja tekitab ühiskonnas põhimõttelisi lahkarvamusi, siis on mõistlik hinnata selle põhiseadusele vastavust enne jõustumist.

Lisaks presidendi tõstatatud küsimuste lahendamisele märkis Riigikohus, et põhiseaduspärasuse kontrollile allub ka seaduse sidumine usaldusküsimusega, mis lihtsustas ja kiirendas selle vastuvõtmist Riigikogus. Selle meetme kergekäeline kasutamine võib viia parlamentaarse arutelu tasalülitamiseni. Praegusel juhul rikkumist siiski ei leitud, sest valitsus kasutas usaldusküsimust opositsiooni obstruktsioonitaktika tõttu.

President peab nüüd vaidlustatud seaduse välja kuulutama ja see jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, välja arvatud sätted, millele seadus näeb ette erineva jõustumisaja.

Riigikohtu lahendite otsingu abi

PrintPDF

Alates 3. juulist 2017 kasutab Riigikohus täies mahus kohtute infosüsteemi KIS2. Seoses sellega lõpeb Riigikohtu infosüsteemi paralleelne kasutamine ja kaob ära unikaalne identifitseeriv Riigikohtu kohtuasja number. Edaspidi kannavad kõik Riigikohtu lahendid maa- ja ringkonnakohtu lahendiga sama numbrit. Seni Riigikohtu asja numbriga avalikustatud lahendid on endiselt selle numbri järgi leitavad.

1. Üldised tingimused lahendi otsingu jaoks

Lahendite otsimiseks peab kasutaja täitma vähemalt ühe lahtri.

Kui täita kaks või enam lahtrit, otsitakse selliseid lahendeid, mis vastavad kõigile esitatud otsingukriteeriumitele. Näiteks otsides 2016. aasta lahendeid, mille kohtukoosseisu tunnus on „Erikogu“, leitakse kõik erikogu lahendid, mis on tehtud 2016. aastal.

Kui valida mitu ühe lahtri otsingukriteeriumit, siis otsitakse selliseid lahendeid, mis vastavad kõikidele otsingukriteeriumitele. Näiteks valides otsingukriteeriumiteks kohtukoosseisu tunnusena nii „5 kohtunikku“ kui ka „Erikogu“, siis leitakse kõik lahendid, mille on teinud kas 5 kohtunikku või erikogu.

2. Konkreetsete lahtrite abiinfo

2.1. Lahter „Aasta“

Lahtrisse sisestatav aastaarv peab olema neljakohaline number, näiteks 2016. „Aasta“ lahtrisse ei saa sisestada aastate vahemikku (näiteks 2001-2002). „Aasta“ lahter otsib asja lahendava lahendi aastat. Seega näiteks, kui asja lahendav lahend on tehtud ühel aastal ja parandamise määrus mõnel järgmisel aastal, otsib lahter ikkagi asja lahendava lahendi aasta järgi.

2.2. Lahter „Kohtuasja number“

Lahtrisse „Kohtuasja number“ võib sisestada korraga ühe kas Riigikohtu lahendite vanale numeratsioonile vastava numbri (varasem „Asja registreerimisnumber“; näiteks 3-2-1-11-07) või uuele numeratsioonile vastava numbri (näiteks 2-16-1111). Numeratsiooni loogikat on selgitatud all p-s 3.

2.3. Lahter „Asja liik“

Lahtris „Asja liik“ saab otsingukriteeriumina määrata ühe või mitu asja liiki, kirjutades või valides neid lahtril klikkides ilmunud rippmenüüst.

2.4. Lahtrid „Otsuse kuupäev alates“ ja „Otsuse kuupäev kuni“

Mõlemasse lahtrisse võib kuupäeva valida lahtril klikkides ilmunud rippkalendrist või sisestada kuupäev ise (sellisel juhul tuleb kuupäev sisestada vormingus päev.kuu.aasta, näiteks 01.01.1999 või 1.01.1999). Täita võib ühe või mõlemad lahtrid (algus- ja lõpukuupäev). Nimetatud lahtritesse sisestatud kuupäeva või ajavahemiku puhul otsitakse asja lahendava lahendi kuupäeva järgi. Näiteks, kui asja lahendav lahend on tehtud kuupäeval A ja parandamise määrus kuupäeval B, ei leia otsuse kuupäeva otsing kuupäeva B järgi otsides vastet.

2.5. Lahter „Kohtukoosseisu tunnus“

Lahtris „Kohtukoosseisu tunnus“ saab otsingukriteeriumina määrata ühe või mitu kohtukoosseisu tunnust, sisestades või valides neid lahtril klikkides ilmunud rippmenüüst. Kohtukoosseisu tunnuse alusel otsitakse üksnes asja lahendava lahendi kohtukoosseisu tunnuse järgi. Näiteks, kui asi on antud kolmesest koosseisust kogu koosseisule, otsib kohtukoosseisu tunnuse otsing kogu koosseisu tunnuse järgi.

2.6. Lahter „Menetluse liik“

Lahtris „Menetluse liik“ saab valida ühe või mitu menetlusliiki, seda saab ise sisestada või valida lahtril klikkides ilmunud rippmenüüst.

2.7. Lahtrid „Annotatsioon“ ja „Tekst“

Lahtrisse saab sisestada lahendis või annotatsioonis sisalduvat otsitavat sõna või fraasi. Fraasiotsingu korral ei ole vaja lisada jutumärke, loogelisi sulge ega muud sellist. Näiteks mitte „nõue pankrotivõlgniku vastu“ või {nõue pankrotivõlgniku vastu}, vaid nõue pankrotivõlgniku vastu.

Annotatsiooni ja teksti lahtrites metamärkide (abisümbolite) ? ja * kasutamine:

? (küsimärk) asendab ühe mistahes märgi (v.a tühiku). Otsingutekstis saab kasutada mitut küsimärki. Näiteks otsides „tsiviilhagi??“, leiab otsing tulemuste seas lahendeid, milles sisalduvad sõnad „tsiviilhagide“, „tsiviilhagina“ jne. Seda otsingut on soovitatav kasutada ka siis, kui ei ole teada otsitava sõna või (isiku)nime täpne kirjapilt. Näiteks otsides „Mar?us“ leiab otsing tulemuste seas lahendeid, mis sisaldavad nime „Markus“, „Marcus“, „Margus“ jne.

* (tärn) asendab vähemalt ühe mis tahes märgi (sh tühiku). Näiteks kirjutades otsingu lahtrisse “tsiviilhagile vastuväi*“, otsitakse lahendeid, mis sisaldavad näiteks fraase „tsiviilhagile vastuväidete“ või „tsiviilhagile vastuväite“ jne.

Annotatsiooni ja teksti lahtrites operaatorite and (&), or (|), not () kasutamine:

AND/& – lisades nimetatud operaatori mitme sõna või fraaside vahele, otsitakse lahendeid, mis sisaldavad mõlemat otsitavat. Näiteks otsides „tervisekahjustus AND katse“ või “tervisekahjustus & katse“, leitakse need lahendid või annotatsioonid, mis sisaldavad sõnu “tervisekahjustus” ja “katse“ (sõnad ei pruugi aga moodustada fraasi, vaid võivad asetseda ka eraldi).

OR/| – lisades nimetatud operaatori mitme sõna või fraasi vahele, otsitakse neid lahendeid, mis sisaldavad emba-kumba või mõlemat, kuid mitte tingimata mõlemat sõna. Näiteks otsides “hankija OR pakkuja“ või “ hankija | pakkuja“, leitakse need lahendid või annotatsioonid, mis sisaldavad kas sõna “hankija“ või “pakkuja“ või mõlemat.

NOT/! – lisades nimetatud operaatori sõna või fraasi ette, otsitakse neid lahendeid, mis ei sisalda nimetatud sõna või fraasi. Näiteks otsides „kohalik omavalitsus NOT linn“ või „kohalik omavalitsus ! linn“, leitakse need lahendid või annotatsioonid, mis sisaldavad sõna „kohalik omavalitsus“, kuid ei sisalda sõna „linn“.

2.8. Lahter „Tulemuste järjestus“

Võimaldab sorteerida otsingutulemusi nii otsuse kuupäeva kui ka registreerimisnumbri järgi. Samuti saab valida, kas tulemused kuvatakse kahanevas või kasvavas järjekorras.

2.9. Lahter „Kuvada“

Võimaldab kuvada otsitavate lahendite sisu või annotatsioone.

2.10. Lahter „Tulemusi lehel“

Võimaldab valida kuvatavate lahendite hulka ühel lehel (1–100).

3. Riigikohtu asjade ja lahendite numeratsiooni loogika

3.1. Alates 2017. a (vorm: 1-12-12345/123)

2017. aastal võttis Riigikohus oma unikaalse asja numbri asemel kasutusele I ja II kohtuastmes kasutusel oleva asjade ja lahendite numeratsioooni loogika. Riigikohtu lahendi registreerimisnumbrit tähistab alates 2017. aastast neljakohaline numbrikombinatsioon, kus esimesed kolm sidekriipsuga eraldatud positsiooni moodustavad kohtuasja numbri, millest on kaldkriipsuga eraldatud neljas positsioon, mis tähistab dokumendi järjekorranumbrit konkreetses kohtuasjas: näiteks number 1-12-1234/123 tähistab dokumenti nr 123 kohtuasjas 1-12-1234. Klassifikatsioonisüsteemi positsioonide tähendus on järgnev:

1. Esimene positsioon (1-12-1234/123) tähistab kohtuasja liiki:
1 – kuriteoasi
2 – tsiviilasi
3 – haldusasi
4 – väärteoasi
5 – põhiseaduslikkuse järelevalve asi

2. Teine positsioon (1-12-1234/123) tähistab kohtuasja registreerimise aastat I astme kohtus

3. Kolmas positsioon (1-12-1234/123) tähistab kohtuasja järjekorranumbrit

4. Neljas positsioon (1-12-1234/123) tähistab konkreetses kohtuasjas registreeritud dokumendi järjekorranumbrit

3.2. 1996-2016. a (vorm: 3-2-1-123-10)

Aastatel 1995-2016 tähistas Riigikohtu lahendi registreerimisnumbrit viiepositsiooniline numbrikombinatsioon, kus positsioonid on üksteisest eraldatud sidekriipsude abil (nt 3-2-1-123-10). Igal positsioonil on klassifikatsioonisüsteemis oma kindel tähendus:

1. Esimene positsioon (3-2-1-123-10) tähistab kohtuastet Eesti kohtusüsteemis:
1 – I astme kohtud (nt linna- ja maakohtud)
2 – II astme kohtud (ringkonnakohtud)
3 – III astme kohus (Riigikohus)

2. Teine positsioon (3-2-1-123-10) tähistab kohtuasja liiki:
1 – kuriteo- ja väärteoasjad
2 – tsiviilasjad
3 – haldusasjad
4 – põhiseaduslikkuse järelevalve asjad

3. Kolmas positsioon (3-2-1-123-10) tähistab menetluse liiki:
1 – kassatsioon
2 – teistmine
3 – kohtuvea parandamine
4 – Erikogu lahendid pädeva kohtu määramiseks

4. Neljas positsioon (3-2-1-123-10) tähistab asja järjekorranumbrit

5. Viies positsioon (3-2-1-123-10) tähistab asja registreerimise aastat (kahekohaline formaat)

3.3. 1993-1995. a (vorm: III-2/1-123/93)

Aastatel 1993-1995 tähistas Riigikohtu lahendi registreerimisnumbrit viiepositsiooniline numbrikombinatsioon, mis oma ülesehituse loogika poolest ühtib aastatel 1995-2016 kasutusel olnud süsteemiga. Ainsate erisustena väljendati aastatel 1993-1995 esimesel positsioonil kohtuasja numbrit rooma numbriga ning teise-kolmanda ning kolmanda-neljanda positsiooni eraldamiseks kasutati sidekriipsu asemel kaldkriipsu. Positsioonide tähendused aga ühtivad aastatel 1995-2016 kasutusel olnud süsteemiga.

Vaata ka:

dylan nolte RSsqjpezn6o unsplash

Täna võib lotoõnn naeratada just neile 2 tähemargile

Täna laupäeval 09.11 2024 võivad lotoõnne naeratada just neile 2 tähemargile Täna võib lotoõnn naeratada

tarokaart minuaeg.com 1

09.11.24 Vali üks kolmest tarokaardist ja saa teada, mida tänane päev sulle toob

Vali üks kolmest tarokaardist ja saa teada, mida tänane laupäev 09.11.2024 sulle toob. Tarokaardid on