Foto Erik Peinar
Riigikogu võttis vastu seaduse ja lõpetati nelja eelnõu esimene lugemine.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamine) (789 SE), mis kiirendab riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamiseks vajalike ehitiste planeerimist ja ehitamist ning nendega seotud kohtumenetlusi.
Seadusemuudatuste tagajärjel jäetakse riigi julgeoleku tagamiseks vajalike ehitiste kavandamisel ja ehitamisel vahele mitmeetapiline planeerimisprotsess ning vähendatakse keskkonnamõju hindamise kohustust. Seadusega vähendatakse ka metsateatise esitamise kohustust, kui raie või metsamajanduslik tegevus tehakse otsesel riigikaitselisel eesmärgil või julgeolekukaalutlustel. Seejuures jäävad Natura 200 aladega seotud hindamised kohustuslikuks ning ehitustegevuse käigus tuleb jätkuvalt kaasata Keskkonnaametit.
Samuti näeb seadus ette, et kohtud peavad riigikaitseliste ehitistega seotud kaebused lahendama eelisjärjekorras ning üldiselt nelja, erandjuhul kuue kuu jooksul kaebuse esitamisest. Nende kaebuste puhul piiratakse avalike huvide kaitseks ka esialgse õiguskaitse taotlemist. Muudatustega soovitakse oluliselt kiirendada kohtuvaidlustes lõpliku kohtulahendini jõudmist, et pikad vaidlused ei takistaks riigi kaitsevõime tugevdamist ning julgeolekukeskkonna muutustele oleks võimalik operatiivselt reageerida. Teisel lugemisel täpsustati, millistele tingimustele peavad vastama keskkonnaorganisatsioonid, et neil oleks riigikaitselisi ehitisi puudutavates vaidlustes kaebeõigus.
Seletuskirja kohaselt tuleneb riigikaitseks oluliste ehitiste kiirendatud korras ehitamise vajadus piirkondlikust julgeolekuolukorrast, mille tõttu on vaja tagada nii liitlaste vastuvõtuvõime kui ka kaitseplaanide praktiline rakendatavus. Riigikaitseliste ehitiste planeerimise ja ehitamise kiirendamiseks on oma riigisiseses õiguses muudatusi teinud ka teised Euroopa riigid, näiteks Taani ja Leedu.
Muudatused on kavandatud jõustuma 15. mail, et riigikaitseliste ehitiste ehitamist saaks alustada juba teisel poolaastal. Eriregulatsioon kehtib kuni 2032. aasta 31. detsembrini.
Seaduse poolt hääletas 70 Riigikogu liiget ja vastu oli üks.
Neli eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (860 SE), muudetakse füüsiliste isikute vahelise võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuste eest makstud tasude maksustamise reegleid.
Praegu näeb kehtiv regulatsioon ette reegli, et füüsiliselt isikult võlaõigusliku lepingu alusel teenust – näiteks eluaseme hooldus- ja remonditeenused ning lapsehoiuteenus – ostes peab teenust saav füüsiline isik kandma teenust osutava isiku töötamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Samas tulumaksu kinnipidamise kohustus sellises olukorras puudub. Eelnõu lõpetab olukorra, kus tavalisest inimesest tehakse ühe väikese teenuse ostmisel sisuliselt raamatupidaja ja tööandja.
Eelnõu näeb ette, et sotsiaalmaksu kohustus inimestevahelistelt teenustelt läheb teenuse saajalt üle teenuse osutajale. See suurendab maksureeglite õigusselgust ja ühetaolisust ning seeläbi maksukuulekust.
Samuti vähendatakse mitteresidendist tööandjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende töötaja viibib Eestis lühiajaliselt (kuni 183 päeva) ning tööandjal puudub siin püsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelkõige diginomaadidele, samuti erinevatele lühiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmivõtetel osalejatele.
Samuti läbis esimese lugemise valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (862 SE), mille eesmärk on tagada senisest tõhusam kriminaalmenetluse ja rahvusvahelise koostöö toimimine. Eelnõuga nähakse ette elektroonilise side teenuste ja infoühiskonna teenuse osutajate, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu, kuid osutavad teenuseid Euroopa Liidus, samuti teenuseosutajate, kes asuvad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid osutavad teenuseid teises liikmesriigis, kohustus määrata või nimetada ettevõte või seaduslik esindaja, tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste vastuvõtmine ja täitmine. Eelnõuga sätestatud kohustuste täitmisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keskasutus, kellele edastatakse teave ettevõtete ja esindajate nimetamise kohta ning kes teeb koostööd teiste liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (864 SE), mille eesmärk on muuta eluasemelaenude refinantseerimine lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendada konkurentsi laenuturul. Eelnõu näeb ette, et eluasemelaenu ühest pangast teise üle viimisel ei ole enam vaja notariaalset tõestamist, kui laenusaaja ja tagatisvara jäävad samaks ning tingimused ei muutu kliendile ebasoodsamaks. See teeb eluasemelaenu refinantseerimise hõlpsamaks ja soodsamaks, kuna kaob ka notaritasu. Lisaks saab vajalikud kokkulepped edaspidi sõlmida digitaalselt. Kui refinantseerimine on lihtsam, soodustab see konkurentsi, kuivõrd motiveerib panku paremaid tingimusi pakkuma. See annab inimestele rohkem võimalusi valida soodsam laen. Laenuvõtjate jaoks tähendab muudatus eelkõige rahalist ja ajalist kokkuhoidu. Seejuures jääb alles kinnistusraamatu toiming ja sellega seotud riigilõiv.
Läbirääkimistel võtsid sõna Varro Vooglaid (EKRE), Andre Hanimägi, Valdo Randpere (RE) ja Lauri Laats (KE).
Viimaks läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse (vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmine) eelnõu (865 SE), mille eesmärk on võtta üle ELi direktiiv, milles käsitletakse avalikus elus osalevate isikute kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike kohtumenetluste (avalikus elus osalemise vastased strateegilised hagid) eest, ning anda kohtutele ja kostjatele vahendid võidelda kuritarvituslike kohtumenetluste ja ilmselgelt põhjendamatute hagide vastu. Selliste menetluslike muudatuste laiem eesmärk on tagada väljendusvabadus ning kaitsta õigust osaleda demokraatlikus arutelus. Samuti on muudatuste eesmärgid menetlusõiguste kuritarvitamise takistamine ja kohtumenetluse efektiivsus ning menetlusökonoomia. Samas tuleb tähele panna, et vaigistushagi ei ole alati lihtsasti eristatav näiteks mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud hagidest, mis käsitlevad ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Direktiivi ülevõtmisega loodavate normide rakendamine ei tohi kaasa tuua õiguste kaitseks kohtu poole pöördumise takistamist ja heidutamist nende isikute jaoks, kelle kohta on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’ikanalil.
Loe teisi uudiseid SIIT
