Riigikogu võttis vastu kaks seadust
Valitsuse algatatud riikliku perelepitusteenuse seadusega (438 SE) töötatakse välja riikliku perelepitusteenuse regulatsioon, mille eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral sõlmida laste heaolust lähtuvad kokkulepped lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal.
Seadusega reguleeritakse perelepitusteenuse osutamise ja selle käigus läbiviidava lepitusmenetluse korda ning perelepitusse suunamise aluseid. Lisaks sätestatakse nõuded perelepitajatele ning luuakse teenuse riikliku rahastamise alused. Seadus sätestab erisused kehtivast lepitusseadusest, mis annab küll üldise raami lepitusmenetluse läbiviimiseks, kuid ei sätesta erinevat liiki lepitusmenetluste erisusi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Priit Sibul (I) ja Vilja Toomast (RE).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 vastu kuus saadikut.
Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (443 SE) tõstetakse kohtu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri toimingute riigilõivumäärasid, lihtsustatud menetluste ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäära ning piirmäärasid, mis on seotud menetlusosalise edasikaebeõigusega. Lisaks muudetakse menetlusdokumentide kättetoimetamise tingimusi ning maksekäsu kiirmenetlust puudutavaid sätteid.
Seadusega viiakse kohtusse ja Tartu Maakohtu registriosakonda pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad kooskõlla viimastel aastatel muutunud majandusnäitajatega. Muudatustega ajakohastatakse kohtu toimingutega seotud riigilõive selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi. Registriosakonna toimingute lõivumäärade tõstmine on samuti vajalik, et ajakohastada toimingutega seotud riigilõive ja et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna tegevuskulude kasvu, mille järel on võimalik pakkuda paremat teenust ning tagada registris olevate andmete õiguskindlus.
Äriregistris olevate ettevõtete arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud. Järgnevatel aastatel on kavas veelgi arendada äriregistri infosüsteeme, et muuta süsteem kasutajasõbralikumaks ja automatiseerida eri infoväljade täitmine.
Kohtuametnike hinnangul ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks ja kaalutletud variandiks, vaid kohtusse esitatakse avaldusi teise poolega eelnevaid läbirääkimisi pidamata ja menetluse perspektiivikust kaalumata, kuna kohtuskäimine on inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu teiste teenustega võrreldes odavnenud. Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine toob kaasa osakonna töökoormuse kasvu.
Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust ning põhiõigust pöörduda kohtusse.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu oli 17 saadikut.
Valitsuse ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis tegi rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Rahandusminister kinnitas, et ESMiga on kõik korras ja märkis, et järgmisel aastal saab ta tähistada 10 tegutsemisaastat.
Pentus-Rosimannus selgitas, et hetkel ei ole ESMil ühtegi aktiivses faasis toetusprogrammi ja ei ole silmapiiril ka ühtegi uut. Küprose, Hispaania ja Kreeka programmid on programmijärgse seirefaasis. Selle käigus ei ole ka tuvastatud riske, mis seaks ohtu nende riikide võime võetud laenud tagasi maksta. Hispaania, mis on juba ennetähtaegselt tagasi maksnud märkimisväärse osa oma laenust jätkab järgmisest aastast kavakohaste tagasimaksetega ning 2025. aastal algavad ka Küprose tagasimaksed. Kreeka ESMi laenu tagasimaksed algavad 2034. aastal, aga EFSFi laene hakkab Kreeka tagasi maksma 2023. aastast.
Rahandusministri sõnul on ESM säilitanud kõrgeimad reitingud ning on hinnatud ja usaldatud finantsturgudel osaleja. „Kasumid suuname jätkuvalt reservidesse ning hetkel ei ole ette näha, et see poliitika muutuks. Reservfondi on tänaseks kogunenud üle 3 miljardi euro,“ ütles minister. Ta märkis, et ESM täidab tema loomise eesmärki ja annab oma panuse kindlustamaks finantsstabiilsust euroalas.
Läbirääkimistel võttis sõna Dmitri Dmitrijev (K).
Riigikogu liikmete arupärimistele Enefit Green AS-i aktsiate emissiooni kohta (nr 88) vastas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja Vene propagandafilmide kohta Eesti Rahvusringhäälingus (nr 89) vastas kultuuriminister Tiit Terik.
