Foto Erik Peinar
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kolm seadust, mis muudavad õppelaenusüsteemi paindlikumaks, täpsustavad Peipsi järve kalapüügireegleid ja annavad tervishoiutöötajatele teatud juhtudel õiguse kirjutada endale välja retseptiravimeid.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning krediidiasutuste seaduse muutmise seaduse (767 SE), millega muudetakse õppelaenusüsteem paindlikumaks ja õppelaen tudengitele kättesaadavamaks.
Seadusega kaotatakse alates 2026. aasta septembrist õppelaenu taotlemisel käendaja või kinnisvaratagatise nõue, et laenu saaksid taotleda ka need noored, kel seni polnud võimalik sobivat käendajat leida. Tagatise asemel hinnatakse edaspidi laenutaotleja maksekäitumist ning kui ta ei ole täitnud panga või mõne teise laenuandja ees oma muid kohustusi, võib pank õppelaenu andmisest keelduda.
Seadusega muutuvad soodsamaks ka laenutingimused. Õppelaenu intressimäär on muudatuse kohaselt senise kuni kolme protsendi asemel kuni 1,5 protsenti, millele lisandub kuue kuu euribor. Riik tagab jätkuvalt nii õppelaenu maksimaalmäära, mis on sellest õppeaastast kuni 6000 eurot, kui ka tasumisele kuuluva intressi.
Kui seni tuli õppelaen tagastada kahekordse nominaalse õppeaja jooksul, siis seaduse järgi pikeneb tähtaeg neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20-lt 25 aastale. Pikem tagasimakseperiood võimaldab vähendada igakuiseid laenumakseid ja hajutada finantskoormuse pikemale perioodile. Praegu võtab õppelaenu aastas umbes 1800 üliõpilast, mis on neli protsenti võimalikest laenusaajatest. Muudatuste tulemusel laenuvõtjate arv eelduslikult kasvab.
Menetluse käigus täpsustas parlament uuele õppelaenude süsteemile üleminekut. Enne 2026/2027. õppeaastat sõlmitud õppelaenulepingud jäävad üldjuhul kehtima nende sõlmimise aegsetel tingimustel, kuid kui laenusaajal ei ole tagasimaksekohustust veel tekkinud, võib ta viia oma lepingud krediidiasutusega kokkuleppel üle uuele regulatsioonile. Inimesele, kellel tagasimaksekohustus on juba tekkinud ja kes ei ole õpinguid jätkanud, sellist õigust ei anta, kuid tal säilib võimalus muuta krediidiasutusega kokkuleppel intressimäära.
Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop Reformierakonna, Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 77 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (859 SE), mille eesmärk on tagada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säästlik kasutamine ja vältida olukordi, kus püük koondub ebasobivatesse tingimustesse vaid üldise laevade väljumispiirangu tõttu.
Praegu on valitsustevahelise kokkuleppe alusel lubatud Peipsi järvel teha kokku kuni 600 laevaväljumist aastas, sealhulgas 300 peenesilmalise ja 300 suuresilmalise püügivahendiga. 2023. aastast rakendunud individuaalkvoodid on aga näidanud, et üldine väljumiste lagi ei sobitu uue süsteemiga: see võib tekitada surve püüda lubatud saak võimalikult kiiresti, mis omakorda suurendab ülepüügi, tagasiheite ja varjamise riski.
Seadus täpsustab kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, püügiloa väljastamise tingimusi ning seda, kuidas arvestatakse püügivahendiga tehtud veealale väljumisi. Muudatused võimaldavad kaluritel paremini valida püügi aega, lähtudes ilmastiku- ja veeoludest, ning vähendavad vajadust teha püük võimalikult kiiresti üldkvoodi täitumise hirmus. Uut püügikorraldust plaanitakse rakendada teisest poolaastast.
Menetluse käigus täpsustati seaduses muu hulgas kalalaeva lisamise õiguse kasutamist ja pikendati selle kehtivust 66 kuule, sealhulgas anti selgus õiguse tagasiulatuva kohaldamise kohta. Samuti täpsustati püügivõimsuse jaotumist ning kehtestati selgemad alused püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja selle arvestamise määramiseks, eristades need püügivõimalustest. Lisaks korrigeeriti täiendavate püügivõimaluste jaotamise põhimõtteid, et arvestada enam ettevõtjate tegelikku püügikasutust.
Seaduse vastuvõtmist toetas 68 ja selle vastu oli kuus Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ka sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse (886 SE), mille kohaselt saavad tervishoiutöötajad endale retseptiravimit välja kirjutada erandlikus olukorras kergema haiguse tavapäraseks raviks või varem määratud kroonilise haiguse ravi jätkamiseks. Kehtiv seadus lubab tervishoiutöötajatel retseptiravimeid välja kirjutada ainult teiste inimeste ravimiseks.
Seletuskirja kohaselt lähtub muudatus eeldusest, et ka ennast ravides peab tervishoiutöötaja tegutsema professionaalselt, lähtudes kehtivatest ravijuhenditest, ravimitega seotud regulatsioonidest ja kutse-eetika nõuetest. Tervishoiutöötaja peab võimalikult objektiivselt hindama oma pädevuse piire ka ennast ravides ning vajadusel pöörduma patsiendina teise tervishoiutöötaja poole.
Muudatusega lisatakse ravimiseadusesse ka volitusnorm, mille alusel saab minister kehtestada loetelu ravimite toimeainetest, mille välja kirjutamine on tervishoiutöötajal endale kui patsiendile piiratud või keelatud.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget.
Viis eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (nõusolekupõhine seksuaalvägivalla käsitlus) eelnõu (727 SE), millega minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele ning loetakse nõusolekuta seksuaalvahekord vägistamiseks.
Kui praegu on vägistamisega tegemist vaid siis, kui kannatanu kallal kasutati vägivalda või ta oli abitus seisundis ehk polnud võimeline osutama vastupanu või toimunust aru saama, siis eelnõu järgi on nõusolekuta vahekord vägistamisena karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitatud. Eelnõu kohaselt tuleb mõlemal poolel veenduda, et partner on seksuaaltegevusega nõus.
Menetluse käigus lisati eelnõusse sätted, kus on sõnastatud, mis nõusolek seaduse mõistes on. Muudatuse järgi peab korraga täidetud olema neli tingimust: nõusolek peab olema antud teadlikult ja vabatahtlikult, see peab olema väljendatud sõnaliselt või muul selgelt arusaadaval viisil enne suguühet või muud sugulise iseloomuga tegu ning olemas olema kogu selle teo jooksul.
Samuti viidi eelnõusse muudatus sugulise iseloomuga teo defineerimiseks. Muudatuse järgi on sugulise iseloomuga tegu karistusseadustiku tähenduses suguühe ning muu kehaline tegevus, millel on objektiivselt seksuaalne tähendus ja mille korral kahjustatakse oluliselt teise inimese seksuaalse enesemääramise õigust.
Lisaks lükatakse eelnõu jõustumine poole aasta võrra edasi, nii et vastuvõtmisel jõustub seadus järgmise aasta alguses.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helle-Moonika Helme ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Timo Suslov ja Madis Timpson Reformierakonna, Stig Rästa Eesti 200 ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsioonitud saadikud Maria Jufereva-Skuratovski, Züleyxa Izmailova ja Varro Vooglaid.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli üheksa, vastu aga 51 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE), mis valmistab ette krediiditeaberegistri loomist. Register laseb pankadel ja teistel laenuandjatel laenuvõtjate maksevõimet paremini hinnata ja aitab ennetada ülelaenamist.
Register hakkab koondama teavet inimese kõigi finantskohustuste kohta, olgu see kodu- või tarbimislaen, autoliising, järelmaks või kiirlaen. Eelnõu kohaselt peavad Finantsinspektsiooni järelevalve all olevad laenuandjad edastama registrisse info iga inimese võetud laenude kohta ning enne uue laenu andmist peavad nad kontrollima, millised kohustused inimesel juba olemas on. Sellise info ühte registrisse koondamine annab selgema pildi inimese tegelikust maksevõimest ja ennetab inimeste lõhkilaenamist.
Menetluse käigus lisati eelnõusse muudatused, mis on seotud krediidiinkassode kohustusega esitada krediiditeaberegistrile andmeid. See on vajalik, et registris sisalduv teave oleks terviklik, ajakohane ja vastaks registri eesmärgile võimaldada krediidiandjatel hinnata võimalikult täpselt tarbija krediidivõimelisust.
Eelnõuga antakse loodavale registrile ligipääs neile isikutele, kel on seadusest tulenev kohustus laenusoovija krediidivõimelisust hinnata, ning sealt tohib infot pärida vaid inimeste kohta, kes on krediiti taotlenud või soovivad krediidilepingut muuta. Eelnõuga reguleeritakse ka laenuinfo säilitamist ja võimaldatakse inimestel seada endale laenukeeld.
Registripidamise ülesanne on plaanis delegeerida erasektorile ning katta kulud teenustasudega. Sarnaselt teistele finantssektori ettevõtjatele seatakse registripidajale ja tema tegevusele selged nõuded ja reeglid.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse muutmise ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (883 SE), mille eesmärk on korrastada isikuandmete töötlemise ja toetuse haldamise registri regulatsioon.
Eelnõu kohaselt ei saa toetuse saaja nõuda riigivastutuse seaduse alusel intressi, kui toetuse tagasinõudmise otsus hiljem tühistatakse, kuid selle tõttu pole tekkinud kahju. Praegune kord võimaldab nõuda intressi ka juhul, kui toetuse saaja ei ole reaalselt kahju kandnud – edaspidi on kahjunõude aluseks tegelikult tekkinud kahju.
Samuti täpsustatakse eelnõuga registris töödeldavate isikuandmete kategooriaid. Andmete säilitamise osas täpsustatakse, et isikuandmed anonüümitakse pärast esmast säilitamistähtaega ning pärast põhitähtaja lõppu hoitakse andmeid üksnes statistilisel eesmärgil registris veel viis aastat, misjärel need kustutatakse.
Interregi programmide puhul sätestatakse seaduse tasandil menetluskeelena inglise keel, et piiriüleses koostöös oleks menetluskeel ühtne.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (824 SE), millega korrastatakse kultuuri- ja spordivaldkonnas antavate preemiate ja stipendiumide süsteemi.
Kultuuripreemiate osas nähakse seaduses konkreetse arvu asemel ette preemiate piirarv. Eelnõu järgi antakse edaspidi väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal kuni kolm elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Määratavate preemiate arvu ja suuruse üle hakkab otsustama kultuuriminister.
Spordipreemiate liigid ja määramise korra kehtestab eelnõu järgi valitsus ning preemia suuruse valdkonna eest vastutav minister. Mõlema preemialiigi puhul esitab kandidaadid valitsusele minister vastavalt komisjonide ettepanekutele. Kultuuripreemiate komisjoni liikmed kinnitab edaspidi valitsuse asemel kultuuriminister.
Eelnõu järgi kaovad senised spordistipendiumid, mille vahendid suunatakse ümber. Spordistipendiumide asemel saab taotleda sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
Menetluse käigus jäeti eelnõust välja kultuuristipendiumide kaotamine. Muudatuse kohaselt jäävad stipendiumid alles, kuid muutub nende eesmärk ja sihtrühm.
Praegu on kultuuristipendium mõeldud tudengitele, ent kuna hariduse omandamiseks nii Eestis kui ka välismaal on mitmeid stipendiume, siis kujundatakse stipendium eelnõu järgi ümber nii, et seda saaks taotleda noored, kuni 35-aastased kõrghariduse juba omandanud loovisikud, et toetada nende professionaalse tegevuse alustamist oma erialal, enese täiendamist ning rahvusvaheliste kontaktide loomist.
Seejuures on kultuuristipendiume edaspidi lihtsam taotleda, kuna seda pole enam vaja teha loomeliitude kaudu. Stipendiumide määramine hakkab toimuma ministri määruse alusel. Kultuuristipendiumi suuruseks on seletuskirja järgi kavandatud senise 2300 euro asemel 10 000 eurot ning kultuuristipendiumideks kokku 50 000 eurot aastas.
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (830 SE), millega täpsustatakse koolide vastuvõtu-, väljaarvamise ja mõjutusmeetmete regulatsiooni.
Eelnõu järgi võib gümnaasiumisse ja kutsekooli õpilasi vastu võttes küsida ja arvestada õpilaskandidaadi kooli- või erialavaliku eelistusi. Selle vabatahtliku võimaluse kasutamiseks tuleb see ette näha kooli vastuvõtutingimustes ja -korras. Kool saab ise otsustada, kas ja millises ulatuses eelistusi arvesse võtab ning kuidas need suhestuvad teiste vastuvõtukriteeriumidega, nagu vestlus, test ja eksamihinded.
Kutseõppeasutuste puhul täpsustatakse, et õpilaskandidaat võib põhivastuvõtu käigus ühes koolis kandideerida kuni kolmele õppekavale, et piirata ülemäärast kandideerimist. Kui põhivastuvõtt on lõppenud, siis täiendava vastuvõtu ajal sellist piirangut ei ole.
Eelnõuga muudetakse ka koolist väljaarvamise regulatsiooni. Eelnõu järgi võib õppetöös edasijõudmatuse tõttu koolist välja arvata täisealise gümnaasiumiõpilase, kui tal on õppeaasta jooksul enam kui kahes õppeaines üle poolte kursusehinnetest puudulikud. Seejuures on edaspidi väljaarvamise alused sätestatud üksnes seaduses ning gümnaasiumide kodukorras täiendavaid koolist välja arvamise aluseid kehtestada ei saa.
Koolid saavad võimaluse pärida põhikooli lõpetamise ja lõputunnistuse andmeid otse hariduse infosüsteemist. Seni on õpilaskandidaadid pidanud oma lõputunnistuse ise koolidele esitama. Muudatus vähendab bürokraatiat, hoiab kokku aega ja ressursse ning on proportsionaalne riive õppija privaatsusele, kuna pärida saab üksnes vältimatult vajalikke andmeid, milleks on põhikooli lõpetamise fakt ja lõputunnistuse hinded.
Mõjutusmeetmete seast jäetakse välja õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus. Eelnõu näeb ette, et mõjutusmeetmete rakendamise üle otsustab ainult direktor või tema volitatud isik. Praegu saab teatud juhul mõjutusmeetme üle otsustada õppenõukogu.
Lisaks muudetakse eelnõuga testide andmekogu käsitlevaid sätteid ning nähakse rakendussätted ette juhuks, kui tänavuses gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste vastuvõtus ei ole tehnilistel põhjustel võimalik kasutada hariduse infosüsteemi vastuvõtuandmete alamregistrit (SAIS), kuna uus infosüsteem (SAIS3) ei valmi õigeaegselt.
Läbirääkimistel võttis sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis neli eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (888 SE), mille eesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni halduskoormust.
Eelnõuga kaotatakse dubleerivad kohustused, vähendatakse aruandlust ja muudetakse tööohutuse süsteem selgemaks, säilitades samal ajal töötajate kaitse. Muu hulgas täpsustatakse muudatustega esmaabi korraldust, võimaldades ettevõtete ühiseid lahendusi, ning nähakse ette, et tööandja ei pea inspektsiooni enam töökeskkonnaspetsialisti või -voliniku määramisest teavitama. Samuti ei pea alla 10 töötajaga ettevõte esitama töökeskkonna riskianalüüsi ega korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi. Tööandjate halduskoormust vähendatakse ka seoses lähetatud töötajatega.
Järelevalve tõhustamiseks saab Tööinspektsioon eelnõuga ligipääsu töötamise registri ja töövõtuahela andmetele, mis aitab tõhusamalt tuvastada varjatud tööd ja rikkumisi, eriti ehitussektoris.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud konsulaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (896 SE), mille eesmärk on suunata välisesinduste töö fookus nende põhifunktsioonidele ja muuta konsulaarteenuste osutamine tõhusamaks.
Eelnõu kohaselt lõpetatakse välisesindustes nende konsulaarteenuste pakkumine, millele on olemas alternatiivid e-teenuste või otsepöördumise näol, näiteks juhiloa väljastamine ja ametlikud kinnitused, või mille kasutus on olnud väga harv, näiteks tõlketeenused ja pärimismenetluse algatamine. See annab välisesindustele võimaluse täita suuremal määral oma välispoliitilisi ülesandeid.
Eelnõuga kaotatakse konsulaarametniku erikutse nõue, mis seni eeldas juriidilist kõrgharidust ja võimaldas teha notaritoiminguid. Seletuskirja kohaselt töötab praegu välisesindustes seitse erikutsega konsulaarametnikku, kuid viimase kahe aasta jooksul ei ole nad ühtki notariaalset tõestamistoimingut teinud. Erandjuhtudel säilib võimalus teha välisesinduses tõestamistoiminguid näiteks juhul, kui Eesti kodaniku tervis ei võimalda välisriigist lahkuda või ta viibib seal vanglas.
Lisaks viiakse konsulaarteenuste riigilõivud eelnõuga vastavusse tegelike kuludega. Kõrgem lõiv kehtestatakse neile, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eestis, kuid kes kasutavad teenust välisesinduses.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (909 SE), millega ajakohastatakse prokuratuuri töökorraldust, tugevdatakse juhtimissüsteemi ning muudetakse karjääri- ja vastutussüsteem läbipaistvamaks.
Eelnõu näeb ette, et riigi peaprokuröri ametiaeg on piiratud ühe seitsmeaastase perioodiga ilma võimaluseta kandideerida teiseks järjestikuseks ametiajaks. Juhtivate riigiprokuröride ja vanemprokuröride ametikohtadele kehtestatakse viieaastane tähtaeg ning luuakse võimalus ringkonnaprokuratuuri tööpiirkondades paindlikumalt prokuröre ühelt kohalt teisele viia. Samuti loob eelnõu võimaluse tõsta kuni 20 protsendi võrra Ida-Virumaa prokuröride ametipalka, et toetada piirkonnas kvalifitseeritud töötajate hoidmist ja värbamist.
Prokuratuuri töökorralduse parandamiseks näeb eelnõu ette, et kassatsiooni esitamine vajab veelgi tõsisemalt sisulist kaalumist ning juhtivprokuröri ja riigi peaprokuröri heakskiitu. Muudatuse eesmärk on tagada kriminaalmenetlustes ühtsed otsused ning seda eriti edasikaebamise küsimustes, mis on prokuratuuri institutsionaalne, mitte üksikprokuröri ülesanne. Lisaks kehtestatakse eelnõuga prokuröridele pikemad katseajad, täpsustatakse distsiplinaarmenetluse korda ning sätestatakse uued ametist vabastamise alused.
Läbirääkimistel võttis sõna Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Riigikogus läbis esimese lugemise ka keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE), mille eesmärk on aidata arendada Läänemeres vetika- ja karbikasvatust.
Eelnõu vabastab vetika- ja karbikasvatuse arendusperioodi ehk ehitusloa andmisest alates kolme aasta jooksul hoonestustasu maksmisest. Seletuskirja kohaselt eemaldab regenereeriv vesiviljelus, eeskätt rannakarbi ja makrovetikate kasvatamine, liigseid toitaineid, parandab mereökosüsteemi seisundit ja taastab väärtuslikke mereelupaiku. Praegune hoonestustasu regulatsioon aga looduskeskkonna taastamisega seotud tegevusele erisust ette ei näe.
Eelnõu eesmärk on parandada olukorda, kus riigi keskkonna- ja Euroopa Liidu eesmärkide täitmiseks vajalik tegevus on arendusfaasis majanduslikult kahjumlik. Taastava vesiviljeluse majanduslik tulupotentsiaal on Läänemere eripäradest tingituna madal, sellest saadav kasu keskkonnale aga suur.
Viis eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele lahendada koolide korraldatud õppekäikude rahastamisel tekkinud segadus“ eelnõu (867 OE), millega sooviti valitsuselt lahendust õpilaste kooliväliste õppekäikude traditsiooni jätkumiseks. Esitajad märkisid, et vanemate panustamine õppekäikude rahastamiseks peab olema vabatahtlik, kuid annetuste kaasamise lauskeeld piirab oluliselt kultuuriasutuste ja sündmuste õpilastele kättesaadavust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Kadri Tali Eesti 200, Margit Sutrop Reformierakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 23 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (875 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek tõsta toimetulekupiir vähemalt 350 euroni kuus. Esitajad märkisid, et viimastel aastatel on toimetulekupiiri tõstetud kaks korda: 2022. aasta juunis 200-le ja tänavu jaanuaris 220 eurole ning kallineva toidukorvi taustal on selle täiendav tõstmine hädavajalik.
Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Tanel Kiik.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 22 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2026. aastal“ eelnõu (884 OE), millega sooviti, et valitsus esitaks riigi valitsemiskulude vähendamiseks negatiivse lisaeelarve mahuga vähemalt 300 miljonit eurot. Esitajate sõnul on Eesti riigi rahanduse seis viimastel aastatel märgatavalt halvenenud ja eelarvepuudujääk on kasvanud tasemeni, mis ei ole enam jätkusuutlik.
Läbirääkimistel võtsid sõna Urmas Reinsalu Isamaa, Annely Akkermann Reformierakonna ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu kuus Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (885 SE), millega sooviti langetada põhitoiduainete käibemaksumäär 24-lt 13 protsendile. Algatajate sõnul aitaks muudatus leevendada hinnasurvet, toetada elanike toimetulekut ja parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet. Samasisulise ettepaneku on nende sõnul teinud ka Eesti Kaupmeeste Liit.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 40 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (839 SE), millega sooviti lõpetada Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi riiklik jõustamine. Algatajate hinnangul saaks muudatusega prioriteediks seada Eesti ettevõtete, töökohtade ja konkurentsivõime säilimise.
Läbirääkimistel võttis sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Keskkonnakomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 34, vastu oli 15 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Istung lõppes kell 00.25
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
