Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Lõpphääletusel toetas riigieelarve vastuvõtmist 58 ja vastu oli 31 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse (306 SE) kohaselt kasvavad tulud tänavusega võrreldes 7,7 ja kulud 4,9 protsenti. Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb ELi toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on seaduse kohaselt 2,9 protsenti SKPst.
Tuleva aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.
Eesti kaitse-eelarve ületab 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarves kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.
Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Riigikogu tänane täiendav istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude esimeste ja teiste lugemistega. Riigikogu pressiteenistus
