Riigikogu võtis vastu seadusemuudatuse rasedate töötajate haigushüvitiste parandamiseks

Riigikogu kiitis 56 poolthäälega heaks sotsiaalkomisjoni esitatud seadusemuudatuse (260 SE), mis täiendab sotsiaalmaksuseaduse § 3 ja muudab tulumaksuseaduse § 34. See seadusmuudatus annab tööandjatele võimaluse maksta haigestunud rasedatele töötajatele sotsiaalmaksuvabalt vabatahtlikku haigushüvitist, aidates sellega kaasa töötajate võrdsele kohtlemisele.

Tavaliselt hüvitab tööandja töötaja haigestumise korral asendussissetuleku esimese kaheksa haiguspäeva eest, makstes kohustuslikku haigushüvitist, mis moodustab 70% töötaja keskmisest töötasust. Nüüd saavad tööandjad maksta lisaks maksuvabalt vabatahtlikku hüvitist kuni kohustusliku hüvitise perioodi lõpuni, tagades nii töötajale keskmise töötasu säilimise.

Siiski, praegune seadus ei võimalda tööandjatel maksta vabatahtlikku haigushüvitist rasedatele, kes on haiguse või vigastuse tõttu tööst eemal, mille tulemusel võib nende asendussissetulek olla madalam kui teistel töötajatel. Sel juhul maksab Tervisekassa rasedatele haigushüvitist 70% ulatuses nende eelmise kalendriaasta keskmisest tulust.

Uus seadusemuudatus võimaldab tööandjatel säilitada rasedate keskmine töötasu haiguse ajal. Selleks on muudatuse kohaselt kuni kaheksanda haiguspäevani makstav täiendav haigushüvitis sotsiaalmaksuvaba. Lisaks kohaldub see sotsiaalmaksusoodustus nüüd ka rasedatele füüsilisest isikust ettevõtjatele. Teisel lugemisel eelnõusse tehtud täiendus välistab raseda füüsilisest isikust ettevõtja haigushüvitise arvestuslikult tuludest mahaarvamise, vältides nii tulumaksust vabastamist, kuna nii tööandja kui ka Tervisekassa poolt makstavad haigushüvitised on tulumaksuga maksustatavad.

See seadusemuudatus põhineb õiguskantsleri soovitusel tagada rasedatele töötajatele haiguse korral vähemalt sama õigus asendussissetulekule, nagu see on teistel töötajatel, et olla kooskõlas põhiseadusega.”