Erakorralised uudised
Otseylekanded Riigikogu istungisaalis tunnuspilt

Riigikogu sai ülevaate Finantsinspektsiooni tööst

Riigikogu kuulas tänasel istungil ära Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekande inspektsiooni eelmise aasta aruandest.

Kessler märkis Riigikogu ees esinedes, et Finantsinspektsiooni tegevust mõjutas eelmisel aastal oluliselt Venemaa sõda Ukrainas.

„Sõja ja teiste sügavate kriisiolukordadega heiastub finantsjärelevalvele kole pilt võimalikest riskidest. Näiteks, inimesed lähevad ärevaks ja hakkavad massiliselt raha pangakontodelt välja võtma, jooksutades kinni isegi normaalselt toimiva terve krediidiasutuse. Meie kutsume seda likviidsusriskiks,“ alustas Kessler. „Näiteks, vaenulikud isikud ründavad e-riigi taristut ja finantsvahendajaid selliselt, et vajalikud teenused ühiskonnas jäätuvad. See on küberriski realiseerumine. Näiteks, paariariigid kasutavad ära finantssüsteemi endale vajaliku tehnoloogia ja muu sellise ostmiseks. Järelevalve jaoks tähendab see rahvusvaheliste finantssanktsioonide rikkumist. Näiteks, meie enda ärid närbuvad, kuna sanktsioonidest ja muust taolisest tulenevalt ettevõtjad ei saa enam kaubelda seniste partnerite ja piirkondadega ning see viib äride maksejõuetusteni. Finantsinspektsioonile tähendab see krediidiriski realiseerumist ja krediidikvaliteedi halvenemist.“

Loe teisi uudiseid SIIT

Kessleri sõnul kaardistas Finantsinspektsioon Ukraina sõjaga seonduvad riskid ja suunas vahetult enne sõja algust turuosaliste fookuse nende juhtimisele. „Peatasime ainsa Vene riskidega oluliselt seotud turuosaliste tegevuse, mis lõppes tema tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. Pärast sõja puhkemist rakendasime vastavalt kriisi- või riskikeskkonnale alguses ülepäevased, hiljem iganädalased ja igakuised kohtumised turuosalistega. Seadsime sisse eriaruandluse ja koostasime regulaarseid seireanalüüse järelevalve kohese sekkumise vajaduse hindamiseks. Nüüd saame järeldada, et sõjast tingitud riskid said õigeaegselt kaardistatud, mõõdetud ning juhitud koostöös finantssektoriga ja teiste asjaomaste asutustega, juhitud selliselt, et ühiskond ja majandus toimis 2022. aastal tõrgeteta edasi,“ lausus Kessler.

Teine suurem teema oli Kessleri sõnul mullu Eesti rahapesu tõkestamise võimekuse hindamine rahvusvahelise emissiooni poolt. Ta märkis, et raport avaldati tänavuse aasta alguses ja selle järgi on Eestis üksikuid nõrku kohti rahapesu tõkestamise süsteemis, näiteks teatud momendist kriminaalmenetluses ja ka krüptovara valdkonnas, kuid üldjoontes arvasid hindajad Kessleri kinnitusel, et Eesti võimekus rahapesu tõkestada on hea, eriti panganduses.

Kessler vaatles oma ettekandes ka riske 2023. aastal. Ta tõi välja e-riigiga seotud finantsvahendajate tehnoloogilised riskid, ent lisas, et tema hinnangul on peamiseks finantsturgu mõjutavaks riskiks 2023. aastal inflatsioon ning sellele korrespondeerub rahapoliitika, aga ka fiskaalpoliitilised sammud. Kessleri sõnul tänavu tõenäoliselt krediidirisk suureneb ehk on rohkem juhtumeid, kus laenuvõtjad ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees lõpetas ettekande tehes Riigikogule ettepaneku luua tarbijate paremaks kaitseks ja vaidluste lahendamiseks Finantsinspektsiooni juurde finantsombudsman.

Läbirääkimistel võttis Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindajana sõna Andres Sutt.

Vaata ka:

minuaeg

UUE NÄDALA, ENNUSTUSED, HOROSKOOP, TAROSKOOP

Esmaspäev 24 juuni – Pühapäev 30 juuni 2024 “Uus nädal toob kaasa põnevaid muutusi ja

53813444473 c1557e9969 w

Välisminister Tsahkna Luksemburgis: Schengeni viisanõue Gruusia diplomaatiliste- ja teenistuspasside omanikele tuleb uuesti kehtestada

Välisminister Margus Tsahkna osales täna, 24. juunil Luksemburgis Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel, mis keskendus