Järgmise aasta märtsist saab Riigikohtu liikmeks Martin Triipman. Teise lugemise läbisid kemikaale ja jäätmeid puudutavad seaduseelnõud.
Riigikogu võttis vastu Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse „Martin Triipani Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (744 OE), mis näeb ette nimetada Martin Triipan Riigikohtu liikmeks alates 9. märtsist 2026.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve põhjenduse kohaselt on Martin Triipan kogenud ja tunnustatud jurist, kelle pikaaegne töökogemus vandeadvokaadina võimaldab tal oluliselt panustada nii Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi töösse ning Eesti tsiviil- ja riigiõiguse edasiarendamisse.
Triipman esines ka ettekandega, milles tõi esile, et ligi 25 aastat tööd vandeadvokaadina – esindades ja nõustades kliente tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades – on andnud talle, üsna hea pildi sellest, kuidas õigussüsteem erinevatel tasanditel toimib ja millised ootused on inimestel kohtutele. „Riigikohtunikuna kindlasti saaksin panustada õigussüsteemi arengusse ja aidata tagada, et kohtud oleksid inimestele usaldusväärsed, arusaadavad ja kättesaadavad,“ sõnas ta. Lisaks tõi ta esile põhjalikkuse, kiiruse ja koostöö tähtsust kohtunikutöös. „Kohtupidamine on riigi põhiseadusliku korra toimimise keskne osa. Kui see on põhjalik, kiire, koostööle orienteeritud, siis ma usun, et see on ka õiglane ja usaldusväärne. Kui saan teie toetuse, annan parima, et Riigikohus täidaks oma rolli väärikalt ja kindlalt,“ sõnas ta.
Eelnõu lõpphääletusel hääletas otsuse poolt 67 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa.
Kaks eelnõu läbis teise lugemise
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (701 SE), millega täpsustatakse Euroopa Liidu direktiivist tulenevaid nõudeid ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele, et kõrvaldada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses viidatud puudujäägid direktiivi ülevõtmisel.
Eelnõu puudutab avalikkuse, sealhulgas naaberettevõtete teavitamise kohustust ning ametiasutuste ülesandeid ja koostööd suurõnnetuste uurimisel. Seletuskirja kohaselt ei lisandu eelnõuga uusi nõudeid, kuid seadus muudetakse selgemaks.
Lisaks vähendab eelnõu ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete halduskoormust, kuna kõik kemikaaliseaduse alusel nõutavad dokumendid esitatakse edaspidi elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis.
Teise lugemise läbis ka valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE), millega viiakse seadus vastavusse ELi vastava määrusega, mis käsitleb patareisid ja akusid ning nende jäätmeid. Eelnõu aitab vähendada patareide ja akude CO2e jalajälge, toetab ringmajandust ning soodustab kestlikke ja uuenduslikke lahendusi energia salvestamisel.
Patarei- ja akutootjad peavad tõhustama oma patareide ja jäätmete kogumissüsteeme ja panustama rohkem teavitustöösse ehk propageerima vanade akude ja patareide kogumispunktidesse tagastamist. Elektrisõiduki-, tööstuslike ja kergtranspordivahendite akude tootjad on kohustatud liituma tootjate ühendusega.
Üks eelnõu kukkus menetlusest välja
Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele sulgeda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni ajutine kontrolljoon“ eelnõuga (722 OE) sooviti kohustada valitsust hindama ja rakendama meetmeid, mis tagaksid Eesti elanike ja riigi julgeoleku. Eelnõu seletuskirja järgi on kontrolljoone sulgemine üks võimalus vähendada riske, vältida ettenägematuid vahejuhtumeid ja tugevdada ajutise kontrolljoone kaitset.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme (EKRE) ja Helir-Valdor Seeder (I).
Lõpphääletusel hääletas otsuse poolt 20 Riigikogu liiget ja vastu oli 47 ning sellega langes otsuse eelnõu menetlusest välja.
