Foto Erik Peinar
Riigikogu võttis esmaspäeval vastu olulised seadusemuudatused, mis muudavad välistööjõu Eestisse toomise senisest lihtsamaks. Otsus sündis häältega 45 poolt ja 31 vastu ning toetust avaldasid peamiselt koalitsioonierakondade saadikud.
Uue seaduse eesmärk on leevendada kasvavat tööjõupuudust, mis pidurdab ettevõtete arengut ja Eesti majanduskasvu. Prognooside kohaselt jääb igal aastal puudu ligikaudu 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat – vajadus, mida kohalik tööturg ja haridussüsteem täielikult katta ei suuda.
Ühe olulisema muudatusena kaotatakse senine lühiajalise töötamise erisus ning asendatakse see tööjõupuudusega tegevusalade süsteemiga. See tähendab, et kindlates sektorites – näiteks töötlevas tööstuses ning transpordi- ja logistikavaldkonnas – saab välistöötajaid palgata soodsamatel tingimustel. Nendes valdkondades ei kehti enam sisserände piirarv ning eraldi luba Eesti Töötukassa-lt ei ole vajalik.
Samuti langetatakse palgakriteerium 80 protsendini Eesti keskmisest brutopalgast, mis peaks vastama paremini oskustöötajate tegelikule töötasule, kuid samas välistama odava tööjõu massilise sissevoolu.
Tööjõupuudusega sektorite nimekiri koostatakse selgete kriteeriumide alusel, arvestades muu hulgas tööjõuvajaduse prognoose, ekspordi osakaalu ja keskmist palgataset. Lõpliku nimekirja kinnitab valitsus kuni viieks aastaks.
Samas kehtestatakse ka aastane piirang: majanduskasvu korral võib elamislubade arv ulatuda kuni 0,2 protsendini elanikkonnast ehk umbes 2600 inimeseni aastas. Keerulisemates oludes on piirang poole väiksem – ligikaudu 1300 inimest.
Seaduse toetajad rõhutavad, et tegemist on tasakaaluka lahendusega. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg sõnul ei tähenda muudatus kontrollimatut sisserännet, vaid annab ettevõtetele võimaluse kaasata hädavajalikku tööjõudu selgelt määratletud piirides.
Kriitikud aga näevad olukorras riske. Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder leidis, et palgaläve langetamine võib viia odavama tööjõu eelistamiseni ning ei toeta tegelikult kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide toomist Eestisse. Tema hinnangul ei ole tegemist vajaliku ega majandust edendava sammuga.
Arutelu tekitas ka see, et ametiühingud ei olnud piisavalt otsustusprotsessi kaasatud. Kaia Vask sõnul peaksid tööandjad ja töötajate esindajad koos määratlema, millistes sektorites välistööjõudu vaja on, mitte jätma seda üksnes poliitilise otsuse tasandile.
Tööandjad seevastu toetavad muudatusi. Ain Käpp rõhutas, et Eesti ettevõtted vajavad spetsiifiliste oskustega töötajaid, keda kohalikul turul sageli ei leidu. Tema sõnul ei ole tegemist massilise immigratsiooniga, vaid sihitud lahendusega konkreetsete vajaduste katmiseks.
Lisaks kiitis Riigikogu heaks ka välismaalaste seaduse muudatused, millega võetakse üle Euroopa Liidu ühtse loa direktiiv. See lihtsustab välistöötajate tööandja vahetamist – edaspidi ei pea selleks uut elamisluba taotlema, piisab registreerimisest politsei- ja piirivalveametis.
Muudatused annavad välistöötajatele ka suurema paindlikkuse tööta jäämise korral ning laiendavad nende õigusi sotsiaalkindlustushüvitistele, kui nad vastavad kehtivatele tingimustele.
Samas karmistatakse reeglite rikkumise eest karistusi. Kui varem oli ettevõtetele määratav maksimaalne trahv 3200 eurot, siis nüüd võib see tõusta kuni 100 000 euroni. Eesmärk on muuta sanktsioonid tõhusamaks ja ennetada rikkumisi, mille arv on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.
Seadusemuudatused jõustuvad 22. mail 2026 ning nende mõju Eesti tööturule ja majandusele hakkab selguma lähiaastatel.
