Rahandusminister Jürgen Ligi lükkas tagasi ettevõtlusorganisatsioonide ettepaneku langetada ajutiselt diislikütuse aktsiisi, rõhutades, et selline samm ei lahendaks tegelikku probleemi ega tooks oodatud hinnalangust.
Ligi sõnul on praegune kütuse hinnatõus eelkõige tingitud pakkumise vähenemisest, mitte maksukoormusest. Seetõttu ei aitaks riigipoolsed hinnalangetuse meetmed olukorda parandada. Vastupidi – aktsiisi vähendamine suurendaks nõudlust, mis omakorda võib hinnatõusu veelgi kiirendada.
Rahandusminister rõhutas, et laiapõhjaline maksulangetus avaldaks riigieelarvele tugevat ja pikaajalist negatiivset mõju. Tema sõnul ei ole vastutustundlik vähendada riigi tulusid olukorras, kus samal ajal vajavad lisarahastust nii riigikaitse kui ka sotsiaalvaldkond. Küll aga on valitsus juba teinud ühe olulise otsuse – ära jäeti 1. maiks planeeritud kütuseaktsiisi tõus.
Ligi tõi esile ka selle, et aktsiisi langetamine ei oleks sihitud meede. See toetaks võrdselt kõiki tarbijaid, sealhulgas neid, kes tegelikult abi ei vaja. Tema hinnangul tuleks piiratud ressursse kasutada pigem täpsemalt suunatud toetusteks, mis aitaksid kõige haavatavamaid inimesi ja sektoreid.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt läheks diislikütuse aktsiisi ajutine langetamine riigile maksma umbes 24,5 miljonit eurot juba kahe kuuga. Iga järgmine kuu suurendaks seda kulu märkimisväärselt, ligikaudu poole võrra. See tähendab, et pikemaajaline meede koormaks riigieelarvet veelgi enam.
Ligi viitas ka teiste riikide kogemusele. Näiteks Läti on juba langetanud diislikütuse aktsiisi, kuid sellest hoolimata on kütuse hind seal jätkuvalt kõrgem kui Eestis. Maksimaalne võimalik hinnalangus oli umbes 8,6 senti liitri kohta, kuid reaalselt jõudis tarbijani vaid 2–3 senti. Arvestades, et hinnad võivad päeva jooksul kõikuda kuni 30 senti liitri kohta, ei ole selline muutus tarbijale praktiliselt märgatav.
Minister lisas, et Eesti turu eripära tõttu – kus suurem osa tarbimisest toimub siseriiklikult – ei kompenseeriks võimalik piirikaubanduse kasv aktsiisi langetamisest tulenevat eelarvekahju.
Sarnasel seisukohal on ka majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes samuti ei toetanud ettepanekut. Tema sõnul on riigieelarve juba niigi pingeline ning valitsus on omalt poolt teinud kompromissi, loobudes planeeritud aktsiisitõusust. Samas jättis ta ukse tulevikuks siiski veidi avatuks, märkides, et võimalikke muudatusi võidakse kaaluda näiteks lisaeelarve raames.
Ettevõtlusorganisatsioonid olid teinud ettepaneku langetada diislikütuse aktsiis ajutiselt Euroopa Liidu miinimumtasemele – 330 euroni 1000 liitri kohta. Valitsus aga leiab, et selline samm ei oleks hetkel majanduslikult põhjendatud ega annaks soovitud tulemust.
