Rahanduskomisjon tegi riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõusse muudatused ja saatis eelnõu teisele lugemisele 13. novembril
Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõule (511 SE) laekus teiseks lugemiseks opositsioonilt 17 muudatusettepanekut, mida rahanduskomisjon ei toetanud, kuid, mille mõne sisu arvestati osaliselt rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekus.
„Rahanduskomisjoni tegi eelnõusse kaks muudatust, mille koostamisel on võetud arvesse ka õiguskantsleri ja riigikontrolöri märkusi riigieelarve baas seadus kohta,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
„Arusaadavuse ja läbipaistvuse suurendamiseks liigendatakse kulud riigieelarves täiendavalt riigiasutuste kaupa, eristades seitset kuluartiklit ning lisaks tuuakse eraldi välja seadusest tulenevad toetused,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et rahanduskomisjon muutis ka seaduse jõustumise tähtaega, mille kohaselt on see Riigi Teatajas avaldamise järgneval päeval. Eelnõu on seotud 2025. a riigieelarve seadusega.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik ütles, et tehtud muudatustega oleme alles poolel teel. „Kulude jaotus ja selgitused peavad olema detailsemad,“ nentis Korobeinik.
Eelnõuga soovitakse parandada riigieelarve läbipaistvust ja seoses sellega muudetakse sätet, mis puudutab riigieelarve liigendust. Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Seoses Euroopa Liidu õigusaktide muutumisega kaotatakse valitsusele kehtiv nõue koostada ja heaks kiita stabiilsusprogramm.
Tegevuspõhisele jaotusele lisatakse kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Muudatus ei mõjuta riigieelarvega kehtestatud limiite ja riigieelarve kasutamise paindlikkust, mis on seatud programmi tegevuse kuludele ning põhiseadusliku institutsiooni kulude kogumahule.
