Neljapäev , 29 veebruar 2024
Erakorralised uudised
puuk

Puukide seire liigub TAI-st Terviseametisse

Oktoobrist alates kuulub puukide ja nende levitatavate haiguste seire Terviseameti pädevusse. Valdkonna liikumine Terviseametisse toetab tervikliku nakkushaiguste seire kompetentsi koondumist Terviseametisse, kus jätkub puukide vahendusel ülekantavate haiguste ning muude zoonooside tõhusa seire arendamine.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlaste tehtud uuringud on aastate jooksul andnud väärtuslikku infot kahe inimese tervise seisukohas olulise puugiliigi – võsapuugi ja laanepuugi – esinemise, levikualade ja kõrgaktiivsuse hooaegade kohta Eestis. Samuti oleme saanud põhjaliku ülevaate puukidega ülekantavatest haigustekitajatest Eesti puukide populatsioonis – kuivõrd need on levinud ja millised muutused on aja jooksul toimunud nii puukide kui ka haigustekitajate levimuses. 

Näiteks puukborrelioosi põhjustajate levimus puukides on viimase 15 aasta jooksul kasvanud keskmiselt kolm korda. Teadaolevatest puukentsefaliidiviirustest esineb Eestis kindlalt kahte, Lääne ja Siberi alamtüüpi, millest viimast seostatakse raskema kulgemise ja pikaajaliste tüsistustega ning erinevalt teistest riikidest kannavad seda viirust Eestis mõlemad puugiliigid. 

TAI puugiuuringutest selgus, et Eestis on laialt levinud ka muid puukidega ülekantavate haiguste tekitajaid, mille põhjustatud haigused ei kuulu praegu eluohtlike ega teatatavate haiguste hulka Euroopas ega Eestis, kuid mille haigusjuhud esinevad ka põhjanaabrite juures ning mujal. Viimaste hulka kuuluvad näiteks inimese anaplasmoosi põhjustaja, mille esinemissagedus puukides on üle riigi väga erinev, kuid võib ulatuda 62 protsendini isegi linnarohealade tingimustes. Kiirelt tekkivate korduvaid palavikke ning neuroloogilisi ilminguid põhjustav Borrelia miyamotoi bakteri esinemist on Eestis esmakordselt TAI puugiuuringud tuvastanud aastal 2013. Tänavu on seda leitud puukides üle Eesti, Läänemaal võib levimus ulatuda 20 protsendini, sh linna rohealade tingimustes. Ka neid inimeste tervist ohustavaid haigustekitajaid Rickettsia liike –  Neoehrlichia mikurensis, Babesia – on Eesti puukide populatsioonis leitud esinemas kasvava levimusega. 

Kõikide uuringute tulemusena saadud teavet Eesti puukides avastatud erinevat liiki haigustekitajate tüvede kohta on deponeeritud üldkasutatavasse geenipangas. Samuti on neid kasutatud Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa keskuse (ECDC) andmestiku ja kaartide loomisel.

Teadmised ja kogemused on võimaldanud jagada teaduspõhiseid andmeid kogu elanikkonnale. Veebileht puugiinfo.ee on kasulik infoallikas, kuhu on koondatud lihtsas ja arusaadavas keeles kõik teadlaste kogutud teadmised Eestis elutsevate puukide ja puugiohu kohta. Veebilehel asub ka interaktiivne puugikaart, mis näitab reaalajas kui suur on puugioht Eesti erinevates paikades. Puugikaardi täiendamisele on iga inimene saanud ise kaasa aidata, märkides oma leitud puugi ka kaardile. Igal aastal on puukide kõrghooajal kaardile lisandunud ligi 9000 uut puugileidu.

Teadustööks sisendi saamiseks kaasas TAI 2020. aastal kampaaniaga „Pane puuk posti“ puugihammustuste kaardistamiseks ja puukide kogumiseks kogu elanikkonda. Sel viisil tehti Eestis uudsel viisil kaasavat teadust, et koos inimeste abiga saada parem ülevaade puugiohtlikest piirkondadest ja puukidega levivatest haigustest. Kampaania raames registreeriti puugikaardi andmebaasi üle 20 000 puugi leiukoha andmed ning puugipanka saadeti uurimiseks üle 6000 puugi. Tänu inimeste panusele oli võimalik koguda lühikese aja jooksul andmeid üle Eesti ning esmakordselt saada võrreldav ülevaade kõikide piirkondade puukide kohta. Puuke uuriti kuue erineva haigustekitaja suhtes. Kõige levinumaks haigustekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35 protsendil uuritud puukidelt. Puukborrelioosi tekitajaid Borrelia burgdorferi s.l., leiti 28 protsendil uuritud puukidelt.

Viimase puugiuuringu viisid TAI nakkushaiguste uuringute osakonna teadurid läbi käesoleval aastal kui uuriti Eesti linnapuuke 47 linna rohealadel. Kokku uuriti puukide suhtes üle 56 450 m2 rohealasid, kust koguti 2830 puuki. Puukide arvukus kõigi avalike rohealade 100 m2 kohta varieerus 0-st kuni 27-ni, kuid enamikus kohtades jäi puukide arvukus siiski alla 5 puugi 100 m2 kohta. Kõige rohkem puuke linnakeskkonnas võib leida hooldamata ja niitmata rohealadelt. Seal, kus rohi on tihedalt ja madalalt niidetud, on puuke vähem või ei leidu üldse. Linnatingimustes elutsevatel puukidel tuvastati samu haigustekitajaid, mida on varem leitud Eesti looduslikes tingimustes elavatel puukidel.

Puukide uurimise alguseks Eestis loetakse 1975. aastat, mil ilmus artikkel „Lülijalgsete vahendusel siirutavad viirused Eestis”. Andmed on kasulikud mitte ainult teadlastele, vaid kõigile, kes hoolivad oma heaolust, soovivad looduses muretult liikuda ning teada, kuidas puukidega ülekantavatesse nakkustesse haigestumist ennetada.

Vaata ja kuula ka ülevaatlikku TAI kokkuvõtet puukide teemal vestlusringi vormis. 
Puugijutud I osa: https://youtu.be/VQ1d1Npddtc
Puugijutud II osa: https://youtu.be/RphnIor5bbA

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Vaata ka:

horoskoop

Horoskoop – Kolmapäev 28 veebruar 2024

Jäär (21. märts – 20. aprill) Tunned end väsinuna ja vajad puhkust. Võib tekkida romantiline

candles g6b8e1541a 640

Tartus veekeskuses toimunud õnnetuses hukkus meesterahvas

Reedel sai häirekeskus teate, et Tartu veekeskuses läks eakas mees uppumisohtu ja vajas elustamist. Täna

error: Sisu on kaitstud!